Laupäeva õhtul pidas kümnendat sünnipäeva Valga avatud noortekeskus, pidu toimus Hawaii stiilis.

Reedel askeldasid keskuse mõlemal korrusel noored, kes ehtisid maja, meisterdasid tänukirju ja tegid muid ettevalmistusi. Neljapäeva õhtul sai valmis ka esmaspäevast väldanud remont pinksitoas. Viimasel õhtul oli abis lausa paarkümmend noort, kellest igaüks püüdis kuidagi oma osa anda.

Reedel remonditud ruumi ehtinud Janeli, Brigita ja Geirin olid enda sõnul abiks rõõmuga. Brigita rääkis, et talviti käib tema noortekeskuses rohkem. «Siin on sõbrad ja soe,» ütles ta, lisades, et sünnipäevapeole võiks palju rahvast tulla.

Laupäevase peo muutis teistest erinevaks, et külla tulid kümme aastat tagasi noortekeskuses tegutsenud, kellest nõusoleku oli reedese seisuga andnud viis.

Neli aastat noortekeskuses töötanud noorsootöötaja Lauri Drubinš märkis, et eelmisel aastal külastas neid väga palju noori. Positiivne on seegi, et keskuse on avastanud ka vene noored. Iganädalaselt astub majast läbi 50–70 inimest.

«Noortekeskus on koht, kus noorsootöötajad annavad noortele edasi väärtusi, noored saavad end siin teostada, organiseerida üritusi,» loetles Drubinš.

Nii nagu juubelile kohane, sai ka torti süüa. Esinesid kohalikud noored lauljad, mängiti mänge ja peo lõpus oli disko.

Reedel kell 15.39 saabus häirekeskusele teade, et Karula vallas, Raavitsa külas põleb saun.

Päästjate saabudes põles suitsusaun lausleekides ning kahjuks hävis tulekahju tagajärjel suur osa hoonest.

Kustutustööd lõpetati kell 17.16. Päästjate andmetel oli hoone kindlustatud.

Kas Valga rahvamatk pühapäeval külma kiuste ikka toimub?

Raul Lepik, SA Valga Sport pearaamatupidaja-juhiabi: «Üheteistkümnenda hooaja Valga rahvamatka neljas etapp toimub igasuguse ilmaga. Külm pole takistus, osavõtjatel tuleb riietuda vastavalt külmakraadidele.

Pakase tõttu on matka veidi lühendatud. 4,5kilomeetrisele matkarajale saab asuda pühapäeval kell 12 Valga spordihalli eest, rada kulgeb mööda Kuperjanovi tänavat Rohelisele tänavale, siis Priimetsa terviserajale ja Metsa tänava kaudu tagasi spordihallini. Igale osalejale on kuum tee ja supp ning kaasa antakse ka kinopilet.»

Ilmajaam lubab peatset külmalaine taandumist, kuid seniks tuleb kärkivale pakasele vastu panna. Nii arstid kui päästjad manitsevad inimesi lisariske mitte võtma.

Kaksteist aastat Valga linnavalitsuses spordinõunikuna töötanud Meelis Kattai pani ametlikult ameti maha omal soovil ning poolte kokkuleppel. Tegelikkuses olid lahkumise tagamaad hoopis keerulisemad.

Valga loomade varjupaiga juhataja Merike Soots lahkus töölt, tema asemele otsitakse uut inimest.

Veebruarist alates korraldab Otepää perekeskus Gordoni perekoolitust. Koolitaja Sille Jõgeva on arvamusel, et kursus aitab vanematel laste käitumisprobleeme teadlikumalt lahendada.

Eelmise aasta detsembris pälvis aasta logistikateo tunnustuse uuenduslik kärgpappalus, mida toodetakse Tõrvas. Tootja näeb alustele turgu eelkõige Skandinaavias.

Linnud vajavad krõbedate külmakraadidega lisatoitu, räägib ornitoloog Aarne Tuule.

Laupäeva õhtul peab kümnendat sünnipäeva Valga avatud noortekeskus, pidu toimub Hawaii stiilis.

Persoonilugu räägib naistearst Erika Kašast, kelle arvates on tohtriamet väga vastutusrikas ning pingerohke, kuid pakub samas palju rõõmuhetki. Õnnesära ema silmis ning terve lapsukese sünd annab ka arstile jõudu ja innustust.

Kuigi kuritegude arv Valgamaal mullu langes, oli prokuratuuril tihe tööaasta. Kohtu ette saadeti nii narkokuritegudes kahtlustatavaid kui vargaid, tegeldi ka mõrvade uurimisega.

Ehitustegevus Valga jäätmejaamas peaks lõppema juba tänavu esimesel poolel. Linnavalitsus loodab, et jaama uus operaator suudab selle majanduslikult tasuvaks muuta.

Haridustöötajate kokkusaamisel maavalitsuses vahetati mõtteid soolise võrdõiguslikkuse teemal. Kõlama jäi, et Eestil on selles vallas veel pikk tee käia.

Valgamaa kutseõppekeskuse uues hoones toimub homme esimene lõpuaktus. Valgamaalane avaldab ka lõpetajate nimekirja.

Neljapäeva, 2. veebruari hommikul avastati sissemurdmine Valgamaal Helme vallas Ala külas asuvasse kauplusse. Sealt varastati 13 pudelit viina ja 10 plokki sigarette.

Kauplusele tekitatud kahju on 289 eurot.

Otepää valla noortevolikogu valimised toimuvad 5.–7. veebruarini. Esinduskogu kandideerib 14 Otepää valla noort.

Otepää avatud noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul saavad hääletada kõik Otepää valda sissekirjutatud noored vanuses 13–26 eluaastat. Igaühel on võimalik hääletada ühe kandidaadi poolt. Valima tulles tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Valimised toimuvad 5. veebruaril kella 14–17 Otepää avatud noortekeskuses, 6. veebruaril kella 11–14 Otepää gümnaasiumis ja 7. veebruaril kella 11–14 Pühajärve põhikoolis.

Valga gümnaasiumi remondiks kuulutab linnavalitsus välja uue hanke, lootes ehitusega ühele poole saada järgmise aasta kevadeks.

Viimane ehitushange ebaõnnestus, seega ongi linnavalitsusel valmimas uus. Kui linn leiab sobiva ehitaja, peaks remont taas algama aprilli esimese kümne päeva jooksul.

«Ei ole saladus, et eelmisel korral osutus ehitajate küsitud summa meile üle jõu käivaks,» nentis linnavalitsuse linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre. Nüüd olevat hange tema kinnitusel rohkem lahti kirjutatud, samuti on mahud hinnatabelites välja toodud ja tähtaeg venitatud 28 asemel 35 päevale.

Peale selle on plaanis ehitusfirmade seas teavitustööd teha, et hankel osalejaid rohkem oleks. «Soovime saada võimalikult odavat hinda, kuna eelmise hankega jäi meil lihtlabaselt 1,2 miljonit eurot puudu.»

Praegu on ehituseks olemas 2,8 miljonit eurot, mis jäi järele, kui AS Eviko oma tööle läinud aastal punkti pani. «Loodame, et õnnestub lisaraha hankida,» lisas Möldre. «Kardan, et olemasoleva rahaga ei suuda me kõike ära teha. Kõige tähtsam on aga, et saaksime töödega alustada.»

Eviko juhataja Kaimo Sepa sõnul pole firma veel otsustanud, kas kavatseb tulevasel hankel osaleda.

Tõrva linna omavalitsuslik staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992, mis tähendab, et seejärel astus linn omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

Selle sündmuse puhul toimub täna, 3.veebruaril algusega kell 18 Tõrva gümnaasiumi aulas pidulik kontsert-aktus, millele järgneb linnapea ja linnavolikogu esimehe vastuvõtt. Üritus on kutsetega.

Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnul on viimased 20 aastat olnud Tõrva linnale murrangulised, nende jooksul on teostatud omavalitsuse, riigi ja Euroopa Liidu rahastusel hulgaliselt investeeringuprojekte, mille tulemusel võib Tõrva linna pidada üheks parima elukeskkonnaga omavalitsuseks Lõuna-Eestis.

«Kohalike omavalitsuste (KOV) üksuste võimekuse indeksi kohaselt oli Tõrva aastatel 2007–2010 kõige parema finantsolukorraga linn Eestis ning KOV-võimekuse üldtabelis paremuselt teine alla 5000 elanikuga omavalitsuste arvestuses,» tõi Kabrits näiteid linna üldiste arengute kohta viimastel aastatel.

2011. aastal tähistas Tõrva linn oma 85. asutamisaastapäeva. 1926. aastal anti lisaks Tõrvale linnaõigused ka Nõmmele, Põltsamaale, Tapale ja Türile.

Tõrvas elab selle aasta 1. jaanuari seisuga 3090 elanikku. Linna sõprusomavalitsused on Lukowi linn Poolas, Essunga ja Timra kommuunid Rootsis, Hemsedali kommuun Norras, Laihia vald Soomes ja Grantsville’i linn USA Marylandi osariigis. Lisaks kuulub Tõrva üle-eestilisse kultuurilinnade võrgustikku.

Pakane pitsitab endiselt Eestimaad ja üha rohkem. Põlvamaal Piigaste ilmajaamas mõõdeti täna hommikul -32,9 kraadi. Nii külma õhutemperatuuri ei ole ilmajaamad sel talvel veel registreerinud.

"Ametliku rekordina see kirja ei lähe," lausus siiski Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) valvesünoptik. See on tema sõnul nii, kuna tegemist on automaatjaamaga. Automaatjaamadest registreeris väga külma temperatuuri ka Korela ilmajaam, kus mõõdeti hommikul -32,4 kraadi.

Valgamaal Tahevas paiknevas automaatjaamas mõõdeti hommikul kella kaheksa ajal -30,6 kraadi, Tartumaal Reolas aga -28,9.

Ametlikult oli täna hommikul kõige madalam temperatuur -28,7 kraadi Võrus, kuid selles ei olevat sünoptiku sõnul midagi erakordset. Valgas oli hommikul -27,8 kraadi, Tartus -25,4, Pärnus -23,9, Narva-Jõesuus -20,6, Türil -23,5 kraadi. Harku ilmajaam näitas -21,3 kraadi.

Otepääl ja Tehvandil oli sel ajal portaali Ilm.ee andmetel - 25 kraadi.

Tuulekülma poolest kuulus aga Valgale EMHI andmetel täna ennelõunal suisa esikoht. Kella 11 ajal oli aga näitaja Valgas suisa - 34 kraadi. Võrus oli tuulekülma - 33, Kihnu saarel aga - 32 kraadi. Kaks tundi hiljem oli Valgas tuule-külma indeks - 29 kraadi.

Täna puhub EMHi prognoosi järgi Eestis tugev idatuul. Temperatuur on -16 kuni -23 kraadi.

EMHI sünoptik Taimi Paljak kinnitas täna hommikul, et ööl vastu homset langeb õhutemperatuur kuni  -27..-32 kraadi. Samasugune temperatuur võib püsima jääda homme hommikuks. Homme päeval peaks olema saartel -14..-17, mandril -19..-25 kraadi.

Pühapäeval jääb EMHI kinnitusel ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur langeda erakordselt madalale. Külma tuleb ööl vastu pühapäeva -30..-35 kraadi, Virumaal võib termomeeter näidata kuni -37 kraadi. Päeval on mandril 19-24, saartel 11-15 kraadi külma.

Seoses külmade ilmadega võib varajane lehe- ja kirjakanne viibida, kuna jalgsi kandeteenust osutavate kirjakandjate kandesse minemise aega on nihutatud hilisemaks, andis teada AS Eesti Post kommunikatsioonijuht Inge Suder.

«Tavapäraselt alustatakse varajase kandega hommikul kella viie ajal, mis on ka kõige külmem aeg. Krõbedast pakasest tingituna võib erandina teha jalgsikande alustamisel operatiivselt muudatusi kehtivates graafikutes,» selgitas Suder.

Kirjakandjad, kes läbivad kanderinge autoga, väljuvad tema kinnitusel kandele tavapärase graafiku alusel.

«Eesti Post vabandab klientide ees ja loodab mõistvale suhtumisele ning teeb omalt poolt kõik, et saadetised õigeks ajaks saajateni toimetada,» kinnitas ettevõtte kommunikatsioonijuht.

Pakane pitsitab Eestimaad üha rohkem. Täna hommikul kella kaheksa ajal mõõdeti Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetel Põlvamaal Värska vallas Korelas külma -28,9 kraadi. Tartumaal Reolas oli temperatuur -28,6 kraadi ja Võrus - 27,8 kraadi.

Väga külm oli ka Valgamaal. Tuulekülma poolest jagas Valga EMHI andmetel täna hommikul Jõgevaga suisa esikohta, mõlemal pool oli näitaja kella kaheksa ajal -32. Ametlik temperatuur oli kella kaheksa ajal Valgas -27,1. Otepääl ja Tehvandil oli samal ajal Ilm.ee andmetel -25 kraadi.

Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab kerget lund. Õhutemperatuur on -16 kuni -22, rannikul kohati -13..-15 °C.

Homme möödub EMHI andmetel Eestist lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega, see toob meile vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem, ent puhub tugev idakaare tuul.

Külma on öösel 20--26 kraadi. Kui taevas hommikuks selgineb, võib temperatuur kohati langeda -29 kraadini, päeval on -15..-20 kraadi.

Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32 kraadi, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24 kraadi.

Pühapäeval jääb EMHI kinnitusel ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur langeda erakordselt madalale: öösel tuleb saartel külma 20-25, mandril 29-35 kraadi. Päeval on mandril 19-24, saartel 11-15 kraadi külma.

Reede õhtul Valga spordihoones peetud korvpalli Eesti meistriliiga kohtumises võõrustas Valga korvpallikool TTÜ korvpalliklubi, kellelt tuli vastu võtta kaotus numbritega 89 : 58.

Valga parim mees oli sedapuhku Robert Peterson, kes tõi meeskonnale 18 punkti. Reinis Strupovics lisas 17 ja Lauris Blaus 12 silma.

Valga KK on turniiritabelis jätkuvalt viimasel kohal. Järgmine kohtumine peetakse kolmapäeval kui võõrsil mängitakse Tallinna Kalevi meeskonnaga.

Veebruarikuu teine päev on käes. Kell on 10 ja Valgas valitseb EMHI andmetel 25,6kraadine pakane. Pedeli jõe paisjärved on kestva külmalaine tõttu kinni külmunud. Jäätumata on Pedeli jõe Pika tänava  juures asuv pais ja just sealsetest jää moodustistest käesolev pildiseeria on.

Euroopa võlakriis on küllaltki teenimatult jäänud Eesti meediapildis viimastel nädalatel tagaplaanile. Selle põhjus pole aga mitte olukorra paranemine, vaid pigem segaduse püsimine kriisi võimaliku lahendamise osas.

Praegu keskendutakse vaid pikaajalistele lahenduste otsimisele ning lühiajalises perspektiivis püsib euroala stabiilsus väga õhukesel jääl. Nagu 1930. aastate majanduskriisis pendeldati kahevahel, pole ka täna Euroopas ühtset filosoofilist arusaama, kas probleemi lahendamiseks tuleks majandust ja töökohtade loomist ergutada või vastupidi – asuda karmile kärpimispoliitikale.

Õige lahenduse leidmise teebki eriti keeruliseks päevadega muutuv olukord, kus võlakirjade intressid käivad justkui kiigel üles-alla ning riikide krediidireitinguid üha kärbitakse. Ka Euroopa tippkohtumistele-kriisiistungitele pole rahvusvahelised finantsagentuurid andnud just kõige kõrgemaid hinnanguid.

Detsembri keskpaiku toimus Keskerakonna algatusel Riigikogus arutelu Euroopa võlakriisi üle, samuti selle mõju üle Eestile – neid teemasid arutati kui olulise tähtsusega riiklikke küsimusi.

Pankur ja majandusekspert Indrek Neivelt rõhutas arutelul, et otsustajad on kriisi alahinnanud ning kui sarnased suundumused jätkuvad, tekivad peatselt probleemid ka Saksamaa ja Prantsusmaaga. Lisaks märkis ta, et Euroopa elatustase kipub tulevikus langema ning paratamatult liigub otsustusõigus liikmesriikidelt liidu keskmesse.

Otsustusõiguse, eelkõige finantsküsimusi puudutava otsustusõiguse tsentraliseerimine tähendab aga lihtsustatult öeldes, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad olema tulevikus valmis ühiseks maksupoliitikaks ja eelarveks.

See, et Eesti on pea piinliku täpsusega kõiki seatud kriteeriume täitnud, ei mängi siis enam mingit rolli. Meist kordades jõukamate ning nõrga eelarvedistsipliiniga riikide ohjes hoidmiseks ning euro püsimajäämise tagamiseks vajab Euroopa Liit keskset juhtimist. Just see süsteem aitaks Brüsselil hoida liikmesriikide kulutustel silma peal. Kas oleme selleks aga valmis?

Paratamatult andis Eesti Euroo­pa Liiduga ühinedes osa oma otsustusõigusest ning iseseisvusest ära. Aga me ei liitunud liitriigiga. Sellise otsusega ei saa peaminister nõustuda – isegi kui argument on, et muud ei jää üle. See otsus vajab uut referendumit.

Liitriigi poole liikumise korral saab üha olulisemaks Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas. See aga muudaks märgatavalt ka meie maksukeskkonda – üheks probleemkohaks saab kindlasti niinimetatud klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis.

Märgilise tähtsusega on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy hiljutine ühine kiri Euroo­pa Liidu ülemkogu eesistujale Herman Van Rompuyle. Selles soovitatakse kogu liidus kehtestada ühtne ettevõtte tulumaks.

Euroopa foonil tuleb Eestil varem või hiljem üle vaadata ka teised maksulahendused, sealhulgas tõsiselt otsa vaadata astmelise tulumaksu kehtestamise süsteemile. Hetkel tehakse kingitus vaid kõige jõukamatele ning väiksema sissetulekuga inimesi koormatakse üle jõu käivate maksudega. Tarbimismaksude pidev tõus ja tulumaksu langus üha süvendavad seda olukorda.

Samuti leian, et Eesti valitsus peab loobuma kaksikmoraaliga suhtumisest Euroopasse, mille valesid poliitikaid ollakse valmis kiirlahendustega omaenda eelarverahaga kinni maksma, aga häid ja õiglaseid lahendusi keeldutakse iga hinna eest Euroopast üle võtmast.

Paljud majandusteadlased ning pangandustegelased annavad hoiatusi 2012. aasta osas. Leitakse, et majandusseis nii Euroo­pas kui kogu maailmas võib minna veelgi keerulisemaks. Lisaks majanduskriisile seisab Euroopa aga silmitsi ka poliitlise kriisiga, sest just edukas majandus on riike ühise rindena koondanud.

Nüüd kui majandusel läheb kehvemini, tekivad üha kergemini ka erimeelsused poliitilisel tasandil. 2012. aastal on Euroopa kohal palju küsimärke. Kas rahutused Kreekas võivad viia kodusõjani? Mis saab suure Itaalia majandusest, millele abirahasid enam lihtsalt ei jagu? Mida toob endaga kaasa Suurbritannia veto uuele finantsleppele?

Seesugused küsimused, euroop­laste langev elukvaliteet ning ebakindlus tuleviku osas nõuavad paratamatult Euroopa Liidu juhtidelt jõulisemaid otsuseid ning poliitikat. Ühine, Brüsselist kontrollitav maksupoliitika ja eelarve on tõenäoliselt esimene samm Euroopa muutumisel liitriigiks. Just see muutumine võib olla kaalukeel, kas Euroopa Liit ja eurotsoon jäävad ellu või mitte.

Hiljuti oli Valga maavalitsuses arutluse all sooline võrdõiguslikkus. Valdkonna ekspert Ülle-Marike Papp rõhutas, et sugudevahelised erinevused ei tohi viia ebavõrdsuseni sotsiaalses positsioonis või kohtlemises.

Tegu on igati kiiduväärse suhtumisega. Paraku on igas olukorras oht sattuda liialdustesse.

Nagu mõjus kummalisena naistraktoristide ning -kombainerite sage meeskolleegidega võrreldes eredamasse valgusesse seadmine nõukaajal, mõjub tänapäeval pisut kummastavalt suhtumine, et naiste toomiseks poliitikasse on vaja sookvoote. Kui naine on tõepoolest sihikindel ja särav isiksus, saab ta hakkama ka nendeta.

Pigem on probleem selles, et naised ei kipu sedavõrd aktiivselt poliitikasse. Ning selle asjaolu juured peituvad juba koolis, kus mehi kujutatakse õppevahendites enamasti juhipositsioonil olevate või lihtsalt suurte töömurdjatena, naisi aga seostatakse eelkõige pere ja koduga.

Reklaamiagentuuri Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas kirjutas sel nädalal portaalis Delfi.ee, et jäigad soorollid torkavad silma töökuulutusteski. Kui otsitakse autolukkseppa või firmajuhti, on juures mehe, kui aga sekretäri või õmblejat, naise pilt.

Kusjuures, nagu tänasest Valgamaalasest lugeda võib, teevad taolised jäigad soorollid eelkõige kahju meestele, kes tunnevad tihti, et neile on pandud kõrged ootused: nad peavad olema juhid või vähemalt pere probleemideta ära toitma. Kui aga ootustele vastata ei suudeta, muutuvadki paljud mehed avaliku halduse arengukeskuse konsultandi Riina Küti sõnul luuseriks.

Seega võib läbimõeldud ja tasakaalukas lähenemine võrd­õiguslikkuse teemale tuua kasu nii meestele kui naistele. Seni on paraku teema ümber olnud päris palju vahtu ja hüsteeriatki.