Ilmajaama andmetel on neljapäeva õhtul kogu Eestis oodata tugevat tuult ja vihmasadu. Põhja- ja kirdetuul tugevneb puhanguti kuni 24 meetrini sekundis, püsides kuni reedeni. Tuulega võib hoonetele, teedele või elektriliinidele langeda puid ning esineda pikemaajalisi elektrikatkestusi.

Päästeamet soovitab tugeva tuule ajal jääda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknad ning korjata õuest kokku lenduvad esemed ja lahtine mööbel.

Samuti tuleks vältida sõidukite parkimist suuremate puude alla. Maha langenud elektriliinidest tuleb hoida eemale ja teatada neist Eesti Energiale.

Võimalike elektrikatkestuste puhuks soovitab päästeamet laadida mobiiltelefonid ja kui majapidamise joogivee saamine sõltub elektrist, varuda aegsasti vett.

Suurematest tuulega tekkinud purustustest ja õnnetustest tuleb teatada hädaabinumbril 112. Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saab maanteeinfo numbrilt 1510. Elektrikatkestustest tuleb teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.

Valgamaalt Pikassilla lähedalt metsast leidsid seenelised suure koguse lõhkekehi.

„Sügisel käivad inimesed metsas seenel ja sellega kaasneb ka võimalus leida erinevaid lõhkekehi,“ rääkis Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine, kelle andmetel oli Pikassilla leiu puhul tegemist käsigranaatidega RPG 40 ning neid oli kokku 27.

„Keegi oli need välja kaevanud ja metsa vedelema jätnud. Igast leitud lõhkekehast tuleb aga alati teatada numbril 112. Teatajat ei ähvarda karistus. Pigem lugupidamine, sest  ta hoiab ära võimaliku õnnetuse,“ rõhutas Tammine.

Kolmapäeval kell 15.58 teatati päästekeskusele, et Valgas Sulevi tänaval on ühe maja hoovis rästik ja loom võib ohustada seal mängivaid lapsi.

Majaomanik püüdis roomaja enne päästjaid ise kinni. Päästetöötajad viisid rästiku tagasi loodusesse.

Homme, 3. septembril on toimumas suur orienteerumismäng jalgratastel «Leia Valgamaa ...!» Mida veel asjast huvitatutele öelda tahate ja südamele panete?

Valga maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts: «See on kogupereüritus ning mänguline ja lõbus ettevõtmine, kust võivad julgesti osa võtta kõik: vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ning kõik nii öelda pühapäevasõitjad. Matk on kõigile jõukohane ning kui ilm vähegi soosib, siis veedetakse üheskoos sporti tehes põnev ja tore päev.

On kaks olulist asja, mida osavõtjad peaksid arvestama: võistkonnas ei tohi olla alla
10 aasta vanuseid lapsi ning kõikidel peab olema peas kiiver. Registreerunud on mitmeid võistkondi. Finišipaiga jätame praegu saladuseks. Otsime üheskoos sellist asja, mida varem ei ole otsitud ega leitud.

Autasustatakse kolme parimat võistkonda ning välja antakse lisaks veel eriauhindu. Esikoha võistkond saab 3000-, teine 2100- ja kolmas 900kroo­nise kinkekaardi.

Pärast teekonna läbimist pakutakse võistlejatele suppi ja teed.

Ootame rohket osavõttu ning loodame, et firmade ja koolide juhid näitavad osavõtuga isiklikku eeskuju.»

Valgamaalase poole pöördus kaks Valga turul põllusaadusi müüvat inimest, keda seal valitsev kord ei rahulda. «Turul pole laudu, kuhu oma kaupa panna – just põllusaadusi – ja pole ka mingit katusealust. Need, kellel on putkad üüritud, laiutavad väga laialt ka väljaspool seda. Kas nad selle eest ka maksavad, on teadmata,» algab pöördumine. Kodanikud kurdavad sedagi, et kuna turul müüakse odekolonni, on kõik kohad hommikust peale joodikuid täis.

Tõrvalased on aga hädas öösiti tegutsevate lõhkujate ja laamendajatega. Eriti hull näib olukord olevat Pikal tänaval. Tiiu Karp, kes elab Tõrva linnas Pikk tänav 17 olevas eramus, rääkis, et viimase kuu jooksul on mitmel ööl tema aias lõhkumas ja laamendamas käidud.

Pärnu kontserdimajas, kus TV3 salvestas telesaate «Eesti talent» üht kuuest eelvoorust, astus üles ka üheksa-aastane Tõrva tüdruk Rose-Marie Riitsalu. Kohtunikelaua taga olid Mihkel Raud, Kristiina Heinmets-Aigro ja Valdo Randpere. Millega Tõrva tüdruk silma paistis?

Noored talupered Rõõmu, Hallimäe ja Ala-Mähkli talust moodustasid 2009. aasta veebruaris MTÜ Maavillane, et vanal Võromaal väikelambapidamist edendada. Ühistegemise rõõm on pered nüüdseks ühtsesse kogukonda köitnud.

Otepää kirikus taaselustati leerilaagrite traditsioon. Ärksatele ja uudishimulikele noortele anti võimalus nädala jooksul oma maailmavaatelisi teadmisi täiendada.

Valgamaalase poole pöördus kaks Valga turul põllusaadusi müüvat inimest, keda seal valitsev kord ei rahulda ning kes seda muret ka ajalehe lugejatega jagada soovisid.

«Turul pole laudu, kuhu oma kaupa panna – just põllusaadusi – ja pole ka mingit katusealust. Need, kellel on putkad üüritud, laiutavad väga laialt ka väljaspool seda. Kas nad selle eest ka maksavad, on teadmata.»

Just niisuguste etteheidetega algab Valgamaalasele saadetud info. Kodanikud kurdavad aga sedagi, et kuna turul müüakse odekolonni, on kõik kohad on hommikust peale joodikuid täis.

Pikemalt loe neljapäevasest Valgamaalasest!

Pärnu Kontserdimajas, kus TV3 salvestas telesaate «Eesti talent» üht kuuest eelvoorust, astus üles ka üheksa-aastane Tõrva tüdruk Rose-Marie Riitsalu.

Eelneva katse põhjal väljavalitutena astus selles voorus kohtunike ja publiku ette kakskümmend üks üksikesinejat või rühma. Kohtunikelaua taga olid Mihkel Raud, Kristiina Heinmets-Aigro ja Valdo Randpere. Iga esineja näitas oma talenti, väike Rose-Marie esitas akrobaatiliste trikkidega iluvõimlemiskava.

Küsimusele, kuidas tüdruk – üks kahest kõige nooremast esinejast – end seal tundis, vastas Rose-Marie, et tunne oli väga hea, sest hirm ei tulnudki peale. «Kui nägin Mihkel Rauda, tegin oma kava julgesti ja ilma ühegi veata ära,» oli tema seletus. «Raud ütles veel, et tal oli valus vaadata, kuidas ma neid trikke tegin. Minul ei olnud valus, kuna paindusin, sest olin enne soojendust teinud.»

Tõrva gümnaasiumi kolmandas klassis õppiv Rose-Marie Riitsalu on kuuendast eluaastast peale käinud oma ema Ulvi Riitsalu käe all tegutsevas tantsustuudios Lys. Viimased kaks aastat treenib ta end veel ka Tartu võimlemisklubis Janika, kus tema treener on rühmvõimlemise maailmameister Margit Saidla. Tartu-treeningud on tal neli korda nädalas, Lysis harjutab ta kaks korda nädalas.

Talendi-show`sse pani tüdruku kirja ema, kui laps iluvõimlemislaagris viibis. Ka kava seadis kokku tema, kasutades seal trikke, mida tüdruk võimeline tegema. Esinemiseks valmistuti nii stuudios kui kodus, ruumis ja õues.

«Nüüd palusin treenerit, et ta vaataks kava üle,» rääkis Ulvi Riitsalu. «Rosinale – nii kutsub last ema – meeldib ennast väänata ja sellega ta ei peagi palju vaeva nägema. Nüüd tuleb aga rohkem trikitamisele mõelda.»

Eetrisse lähevad saated alates laupäevast, 9. oktoobrist. Kavas on kuus eelvooru, kolm poolfinaali ja finaal.

Täna alustasid õpilased pidulikult kooliaastat. Samuti kuulutati välja üle-eestiline koolirahu, mis rõhutab koostöö tähtsust, üksteisemõistmist ja positiivse õhkkonna olulisust koolides, seda nii õpilaste, õpetajate, kui lastevanemate seas.

Esmaspäeval leidsid raudtee ääres viibinud noormehed Valgast umbes kilomeetri kauguselt miinipilduja miini. Kohale kutsuti päästemeti ja politsei esindajad.

Politsei sõnul on kõige tõenäolisem, et lõhkekeha raudtee ääres kaua lebanud polnud ja selle viis sinna keegi, kes selle kusagilt mujalt leidnud oli.

Päästeameti pressiesindaja Marek Simulman kinnitas Valgamaalasele, et miin pärines Teisest maailmasõjast. See oli tema sõnul 82mm läbimõõduga, vene päritolu ja välja tulistatud. Lõhkekeha sütik olnud siiski heas seisukorras.

Simulman ütles, et lõhkekeha kannatas transporti ja tehti ohutult kahjutuks.

Pressiesindja rõhutas, et kui leitakse lõhkekeha või ese, mida selleks pidada võib, ei tohi seda mingil juhul puudutada. Seega – kui vastab tõele politsei versioon, et keegi sedapuhku kuskilt metsast või põllult leitud lõhkekeha raudtee äärde viis, oli tegu äärmiselt ohtliku ja vastutustundetu käitumisega.

«Selliste leidude puhul tuleb viiitamatult teavitada hädaabinumbrit 112 ja öelda, kust lõhkekeha leiti. Tuleb kirjeldada leidu ja asukohta. Ise lõhkekeha mingil juhul lõhkekeha ise puutuda ei tohi,» manitses Simulman.

Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistas 1. septembril oma 100 aasta juubelit. Sel puhul lasti kontserni farmides üle Eesti terve päev kümnetele tuhandetele sigadele muusikat, play-list koosnes peamiselt klassikast.

«Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaa farmides tehtud sarnased eksperimendid näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,» sõnas Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.

«Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis jätkame muusika mängimist igapäevaselt,» lisas ta.

Valga lihatööstuse juubeliga seoses plaanitakse turundusdirektori sõnul teha ka üritusi klientidele ja töötajatele.

«Lisaks on sel aastal Toiduliidu eestvedamisel palju üritusi pühendatud sealiha temaatikale. Loodame, et ka meie aktsioon väärtustab eestimaist loomakasvatust,» lisas Kiis.

Atrial on Eestis kokku viis seafarmi: Linnamäe Läänemaal, Palamuse Jõgevamaal, Teedla Tartumaal, Saverna Põlvamaal ja Savikoti Viljandi maakonnas. Atria seakasvatuse süsteemis kasvab 70 000 siga.

1910. aastal alguse saanud Valga Lihatööstus on vanim ühes kohas tegutsenud lihatööstus Eestis.

Alles see oli, kui superstaari otsiva saatesarja mõjul sai teenitult kuulsaks Sangastest pärit Birgit Varjun. Nagu nüüd on selgunud, rühib sellel sügisel talendisaate toel tuntuse poole taas üks Valgamaalt pärit noor ja andekas neiu.

GMP Clubhoteli Pühajärve restoranis klienditeenindajana töötav Margit Tali sattus TV3 talendisaate karussellile töökaaslaste soovitusel. «Aitasin Margitil tõesti talendisaates osalemiseks vajalikku ankeeti täita,» rääkis asutuse juhataja Margus Mäll, kelle arvates on igati loogiline soovida, et Tali talendist saaks osa rohkem inimesi.

«Tänu saatele "Eesti talent" ei pea ka andekad eestimaalased enam vaid koduseinte vahel või külapubliku ees esinema, vaid saavad seda teha üleriigilises televisioonis ning leida saate kaudu tee väikese Eesti suurtele lavadele,» seisab nimelt talendisaadet tutvustaval veebilehel.

Margit Tali on Valgamaal rahvamuusikutena tuntuks saanud perekond Raidsalu järeltulija. Koos ema Lille Tali ja õde Merle Soonbergiga edendatakse Otepää mail rahvamuusikat.

Eelmisel laupäeval Pärnu kontserdimajas toimunud esimesele salvestusele eelnes nädal varem Tartus toimunud eelvoor.

«Siiani on kogu talendisaatega seonduv olnud kokku vaid üks suur positiivne elamus,» oli Tali rahulolev. «Kuigi kahe eelmise vooruga seoses on olnud üsna palju seiklusi, olin endalegi üllatuseks Pärnus laval täissaali ees seistes väga rahulik. Rambipalavikku ei olnudki, sest rahvas oli väga kaasaelav ja heatahtlik.»

Esimesel elu suurimal etteastel oli Margit laval koos oma ansambliga, mille koosseisu kuulub ka tema akordionit mängiv õde Merle Soonberg, kontrabassil mängis Erki Mõttus ja kannelt Helen Raudsepp.

Teleekraanile jõuavad talentide esinemised alates oktoobrist. Saate «Eesti talent» peaauhind on 250 000 krooni ning võitja selgub jõuludeks.

Esmaspäeval avas SmartPOST uued punast värvi automaadid Tõrva ja Otepää Maximas. Nüüd saab mugavalt teele panna pakisaadetisi ning võtta vastu näiteks kataloogidest ja netipoodidest tellitud kaupu.

Itella SmartPOSTi müügijuhi Vitali Vorobjovi sõnul ajendasid just pakisaatjate endi sagedased sooviavaldused firmat automaatide võrku laiendama. „Inimesed on korduvalt pöördunud SmartPOSTi poole ja palunud, et paneksime pakiautomaadi ka nende kodukanti. Loomulikult on ka meie soov jõuda oma teenusega inimestele lähemale ja paigaldame uusi automaate nii palju kui võimalik,“ ütles Vorobjov.

Pärast käimasolevat laienemist on SmartPOSTil üle Eesti kokku 46 pakiautomaati. Seejuures on igas maakonnakeskuses vähemalt üks automaat, suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu on automaate mitu.

Teil on tulemas huvitav üritus. Mis 4. septembril täpsemalt toimub?

SA Taheva Sanatoorium juhatuse liige Eve Ilisson: «Ootame kõiki, kel asja vastu huvi, kella kümneks Taheva mõisa parki, kus viiakse läbi tuleohutuspäev «Õpime taltsutama punast kukke».

See on õpetlik-meelelahutuslik üritus, kus kavas tuleohutuse õppetunnid koos vahendite demonstreerimisega, vastavateemaline teatevõistlus ja mälumäng. Kohale tulevad tuletõrjujad Karula vabatahtlikust tuletõrjeseltsist ja Mõnistest, samuti päästeameti tule­ohutuse asjatundjad. Ootame ka korstnapühkijat.

Peame maha ühe toreda ja ohutu pikniku. Toimub autasustaminegi ning sinna saabub Punane Kukk isiklikult.

Park on suur ja rahvast mahub palju, seega ootame rohket osavõttu.»

Uued õppekavad, nagu ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, on heaks kiidetud. Valdav osa haridusinimesi peab neid sisukateks ning tulevikkuvaatavateks.

Kõige olulisem on uudne käsitlus õppekavast. Nimelt on alates rakendumisest 2011. aasta sügisel põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad teineteisest eraldatud.

Kui gümnaasiumi puhul pidasime oluliseks noortele senisest suurema valiku andmist ja see väljendub kõigile kohustuslike kursuste arvu vähenemises ning valikkursuste osakaalu tõusus, siis põhikooli puhul oli võetud üheks eesmärgiks õpilaste koormuse vähendamine. See väljendub nii ainesiseste mahtude kokkutõmbamises kui ka lubatud maksimaalse nädalatundide arvu vähenemises 34-lt 32-le.

Koolidele tehakse uue seadusega ka uusi ettekirjutusi. Näiteks tuleb põhikoolilastele pöörata rohkem individuaalset tähelepanu, mida võimaldab ka nõue, et liiga suuri – üle 24, erandjuhtudel üle 26 õpilasega – klasse enam moodustada ei tohi. Võrdsete võimaluste loomise kõrval on palju tähelepanu pööratud ka nii õpilaste kui õpetajate turvalisuse kindlustamisele.

Gümnasistidele luuakse aga tingimused, kus nad end oma huvide ja vajaduste järgi edasiõppimiseks ette valmistada saavad. Selleks tuleb alates 2013. aasta sügisest kõigis koolides pakkuda kolme erinevat valikulist õppesuunda, millest õpilane siis omale sobiva välja valib.

Selles ei ole midagi kummalist, sest on loomulik, et näiteks matemaatika süvaõppega koolis peaks õpilasel olema võimalik lisaks võetud loodusainete kõrval õppida kohustuslikust määrast rohkem ka võõrkeeli, aga miks mitte ka emakeelt. Samuti võib võõrkeelekallakuga koolis õpetada näiteks ühes valiksuunas võõrkeeles sotsiaal-, teises loodusaineid.

Erinevad õppesuunad saadakse, kombineerides viie ainevaldkonna valikkursusi. Need on keel ja kirjandus, võõrkeel, matemaatika, loodusained, sotsiaalained. Kannapööret see ei tähenda. Õpetajad, kes neid
aineid õpetavad, peaksid ju koolidel olema, sest samad valdkonnad on iga kooli kohustuslikus «repertuaaris» niikuinii olemas.

On levitatud eksiarvamust, et kolme suuna tagamiseks on kolme aasta pärast (alates 2013/14. õppeaastast) tarvis ka kolme paralleelklassi.  See ei ole nii – ka siis on võimalik jätkata väiksematel gümnaasiumidel, kus õppekavauuendus sisuliselt rakendatakse. Seda on tahtmise korral võimalik teha ka ühe klassi puhul, andes selle piires õpilastele valikuvõimalusi. Ettevalmistusteks on aega piisavalt.

Käesolevast sügisest jõustunud seaduse alusel võib kool teha ise otsuseid vabamalt, kui see seni kehtinud seaduses võimalik oli. Ka huvikoolis või teises üldhariduskoolis õppimist võidakse arvestada esialgses koolis õpetatava osana. Tingimus on, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

Üksnes kool saab hinnata, kas huvikoolis läbitu on samal tasemel nendega ning kuidas teises koolis saavutatut neil hinnatakse.

Loobutakse eraldiseisvate eksamiperioodide ning vaheaegade kehtestamisest. Selle asemel sätestatakse, et lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning lõpueksami päeval ja kahel sellele eelneval päeval tunde ei toimu. Need kolm päeva arvatakse õppepäevade hulka.

Omavalitsus võib nüüd direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada üldlevinud ja ministri käskkirjaga määratud vaheaegadest erinevad vaheajad. Arvestada tuleb seejuures, et gümnaasiumis on õppeaastas neli vaheaega kogukestusega 12 nädalat, suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa nädalat järjest.

Põhikooli 1. ja 2. kooliastmel võib kooli soovil õpilase hindamisel kasutada ka sõnalist hinnangut. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt 2. kooliastme lõpuks tuleb sõnalised hinnangud, mis on alus järgmisse klassi üleviimisel, teisendada viiepallisüsteemi.

Kehtestatakse kooliraamatukogule esitatavad nõuded. Ka rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu ülesannet, juhul kui see asub kooliga samas hoones või piisavalt lähedal. Õppekirjanduse kogu peab jääma kooliraamatukogu hallata. See ei välista kooli- ja rahvaraamatukogu tegutsemist samades ruumides.

Kui koolis on hariduslike erivajadustega lapsi, võib neile luua eraldi õpperühmi. Et õpilased võivad vajada ka näiteks logopeedi, sotsiaalpedagoogi või psühholoogi tähelepanu, tuleb selline võimalus luua kõikjal, mis ei tähenda, et igas koolis peaksid olema loodud vastavad täisametikohad.

Sellest sügisest võivad väljaspool Tartut ja Tallinna ametisse minevad noored õpetajad taotled 200 000 krooni suurust lähtetoetust veel avaramates tingimustes kui seni. Kui varem võis tööleasumise ja õpingute lõpetamise vahele jääda 12 kuud, siis nüüd on seda piiri nihutatud 18 kuuni. Seni sai lähtetoetust taotleda 0,75 suuruse ametikoha olemasolul – nüüd on piirmäär 0,5.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus loob palju uusi võimalusi ja jagab ka vastutust ühiskonnas, et kogu koormus meie laste heaolu loomisel ei langeks ainult kooli õlule. Samas tuleb tähele tuleb panna, et uuendused ei ole tehtud lihtsalt niisama, vaid silmas pidades õpilaste ja õpetajate soove ja vajadusi. Selleks, et koolirõõm oleks võimalik.

Head uut õppeaastat kõigile!

Eilse päeva üks märksõnu oli kahtlemata «kool» – midagi, mille tähtsust ühiskonnas on võimatu ülehinnata. Selle rolli iseloomustab üsna hästi laialt levinud mõttetera, et kui arsti praak maetakse maha, siis õpetaja oma püsib terve inimpõlve, seda mitmeti mõjutades.

Samas on paratamatu, et kuigi pea kõik õpetajad oma tööd südamega teevad, tekib selles ametiski pahatihti praaki. Mõni masuurikas on juba enne kooli üsnagi viltu kasvada jõudnud ja tema painutamine teises suunas nõuab suurt kannatlikkust ja vaeva.

Vahel juhtub nii, et vanem küll tahab kogu hingest, et tema lapsest korralik inimene saab, ent jõudu, teadmisi, aega napib. Siis peakski appi tulema haridusasutus. Paraku on selles töötavad inimesed pahatihti ise samuti üle koormatud.

Seetõttu jääbki oluline roll kooliga seotud tugisüsteemidele, mille tähtsust on rõhutatud ka uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega seoses. Seetõttu peaks iga omavalitsus ja kool seisma selle eest, et sotsiaalpedagoogidele, koolipsühholoogidele, logopeedidele, parandusõppe läbiviijatele oleks tagatud parimad võimalikud tingimused.

Unustada ei tohi aga seda, et nemadki kõigest inimesed on. Seejuures sellised, keda oma ameti tõttu eriti suur läbipõlemise oht ähvardab. Et seda ei juhtuks, on taas vaja tihedamat koostööd.

Suurepärast näidet koostööst pakub ka tänane Valgamaalane. Nimelt on Karula kandi ettevõtlikud talupered moodustanud ühise mittetulundusühingu, et lambakasvatust edendada. Tegelikult aga asi sellega ei piirdu. Ühistegemise rõõmu kogetakse ning tulemusi nähakse mitmes valdkonnas.

Eestis valitsev liberaalne maailmavaade rõhutab, et pea kõik sõltub inimesest enesest. Paraku toimib selline ellusuhtumine mõneti lausa teerullina ja tulemusi võib enda ümber näha igaüks, kes lahtiste silmadega ringi käib. Olekski aeg hakata rohkem rõhutama ühistegemise tähtsust. Näiteks Karula ettevõtlikud naised ei häbene oma koostööd kirjeldades kasutada isegi sõna «kolhoos».

Vaatan, kuidas minu sel aastal neljandasse klassi minev poeg valib hoolega, mis pastakaga ja millisesse vihikusse kirjutama hakkab. Lapsevanemana on eriline tunne last kooli saata isegi siis, kui see pole enam tema esimene koolikell.

Juhtus nii, et poja koolimajas alustati remonditöid, mistõttu on Valga gümnaasiumi õpilased linna mööda laiali. Seetõttu muutub ka liikluskord: lähiajal tekitatakse Valgas juurde ülekäiguradu, samuti tähistatakse liiklusmärkidega kiiruse piiranguid.

Seepärast tuleb sõidukijuhtidel olla tähelepanelik – eriti neil, kes sõidavad päevast päeva Uuel tänaval Valga kaugõppegümnaasiumi ja Kungla tänaval spordihalli juures või Kuperjanovi ja Jõe tänava ristmikku ületavad.

Politseinikuna tean täpselt, et sõidukijuhtide sagedane rikkumine on peatumine ülekäigurajal. Kõige rohkem kiputakse sebrale seisma jääma Kuperjanovi ja Karja ning Vabaduse ja Kungla tänavate ristmikul. Siinkohal tuletan meelde, et viisakas sõidukijuht peatub jalakäijale tee andmiseks ikka enne ülekäigurada.

Kuna paljud õpilased on sunnitud remondi tõttu uue kooliteega harjuma, on väga oluline lapsevanema roll koolitee selgeksõpetamisel. Pole paha, kui ema-isa kordavad koos rüblikuga üle ka elementaarsed liiklusreeglid. Kuna lapsed õpivad matkides, on lapsevanema eeskuju väga tähtis ning seetõttu seab lapsevanem näiteks punase tulega sõiduteed ületades oma teoga eeskätt ohtu lapse.

Kuigi Valgamaa liikluspilt ei sunni peast kinni hoidma, ootan kindlasti lastevanemate panust, et kõik liiklejad end meie teedel turvaliselt tunneksid. Koolijütsi autoga sõidutades tuleks jälgida, et laps oleks ka tagaistmel turvavööga kinnitatud. Kodust väljudes ärge unustage nii lapse kui ka enda jope külge kinnitada helkurit.

Liiklusturvalisuse tagamisele saavad oma panuse anda kõik, helistades Lõuna prefektuuri liiklusliini numbrile 14 900, kuhu saab teatada liiklushuligaanidest, kes liiklusviisakust unustama kipuvad.

Ilusat kooliaasta algust ning turvalist kooliteed!

Üha rohkem kõneldakse sallivusest ja vaimsete väärtuste tähtsustamisest. Samas seatakse kõike järjekorda: kellel on uhkem auto, suurem palk või parem välimus. Armastatakse tekitada kõikvõimalikke pingeridu. Ritta pannakse edukamad, aga ka suuremad võlglased. Ühiskonnale on oluline teada, kes teistest parem – kuni selleni, millises koolis õpivad kõige targemad või kus justkui rumalamad.

Järjestamine on oluline mis iganes võistlustel. Tulemusi ongi pea alati võimalik reastada, eriti kui tegemist on numbritega. Aga kas sel ka alati mõtet on?

Uhke tunne on mõistagi kuuluda kusagile tippu. On ju tore olla kõige ilusam või kõige targem või edukam.

Kuid on valdkondi, kus alati ei peaks hinnanguid andma reastamise kaudu. On olemas ka muid väärtusi. Üks aspekt, mille alusel võrdlus toimub, ei anna siiski kellestki täit pilti. Pigem võib seda nimetada sildistamiseks.

Kui rääkida koolide pingeritta panekust, siis mis tunne on teil, kui olete pingerea lõpus oleva kooli õpilane, lapsevanem või õpetaja? Kui oleksite alguses, oleks muidugi vahva. Ent ükskõik millest rida tekitada, on keegi alati sunnitud olema viimane. Viimane või viimaste seas olla pole meeldiv ja sellisel positsioonil on omad põhjused. Kindlasti on aga ka sellel «viimasel» mingid head omadused, mida pole jällegi esimestel.

Tegelikult on hea kool see, kus laps tunneb end hästi ja kust saadud haridusega on tal midagi edasi teha. Õnneks on meil ütlemine: nimi ei riku meest. Kui seda ütlust veidi ringi sõnastada, siis tegelikult eeldame, et igast Eesti koolist võib sirguda järgmine president, kirjanik või muidu suurepärane inimene.

Eeldame, et kõigil Eesti koolidel on võrdsed võimalused – siiski ei saa seda alati öelda, kui vaadata kas või kooli seisukorda ja muid võimalusi.

Igasugused reastamised võivad olla küll huvitavad, kuid need annavad ühekülgse pildi. Samas ei peaks pigerida olema hinnagute alus. Vaevalt et ühegi kooli suunas saaks näpuga näidata ja kõhklusteta öelda, et see on halb. Tegelikult püüab iga õppeasutus anda oma parima.