Ajavahemikul 6.-9. märts murti sisse Taheva vallas Hargla külas asuvasse talumajja, kust varastati toiduaineid, sularaha ja dokumente. Tekitatud kahju on täpsustamisel.

9. märtsil avastati, et Sangaste vallas Restu külas asuvas kruusakarjääris olnud liivasõela kütusepaagist ja ekskavaatori mõlemast paagist on varastatud kokku 100 liitrit diislikütust.

Samal päeval teatati politseile, et Valgas Kungla tänaval asuvasse kuuri on sisse murtud. Esialgsetel andmetel on sealt varastatud vanametalli. Täpsem kahju on väljaselgitamisel.

Kungla tänaval toimus teisipäeval veel üks vargus: aknalauale järelevalveta jäetud kotist kadus mobiiltelefon Sony Ericsson.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Viljandi linnapea Kalle Jents allkirjastasid 9. märtsil ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille põhjal alustatakse ametlikke läbirääkimisi Viljandisse riigigümnaasiumi rajamiseks. Vastava otsuse Viljandi koolivõrgu korrastamise kohta tegi linnavolikogu 25. veebruaril.

Riigigümnaasium plaanitakse luua seniste Viljandi üdhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks vkooliks, milles vähemalt neli õppesuunda ning hulk valikkursusi.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase hinnangul on väga tähelepanuväärne, et üks maakonnakeskus kogu piirkonna tasakaalustatud hariduselu arendamisel sellist eeskuju näitab.

Päästeameti, kaitsepolitsei ja prokuratuuri ühise kampaania «Teata lõhkematerjalist!» ajal on elanikud erinevast lõhkematerjalist teatanud juba 19 korral.

Alates 1. märtsist on loovutatud 800 grammi lõhkeainet, 15 detonaatorit, neli signaalraketti, kaks mürsku, üks sütik, erinevat õppelahingumoona ning 470 padrunit.

Kampaania kestab selle nädala lõpuni. Seega kutsutakse jätkuvalt inimesi, kelle valduses on lõhkematerjali või infot selle asukohast, üles teatama sellest telefonil 112. Mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportima hakata.

Retseptikeskuse süsteemis on viimastel päevadel esinenud tehnilisi tõrkeid, mis võivad jätkuda nädala lõpuni. Seetõttu võib digiretsepti alusel ravimite müümine olla tavapärasest aeglasem, eelkõige ajavahemikul kl 10--13. Süsteemi hariliku kiiruse taastamiseks teostatakse pidevalt töid, sealhulgas suurendatakse süsteemi võimsust.

 

Tõrgete korral võivad arstid koostada paberretsepte.

Valga linnavalitsus ja kultuurikeskus korraldasid jaanuaris, veebruaris ja märtsis sündinud eakate juubilaride austamisõhtu. Vanim kohaletulnu oli elurõõmus üheksakümneaastane proua Linda Hommik.

Kohal oli ka juba kümme aastat Valga Linna Pensionäride Liidu esinaine olnud Olga Lea, kes saab 23. märtsil 80. Üle neljakümne aasta pedagoogilist tööd, selle hulgas suurem osa koolijuhina, on andnud juhtimiskogemuse ja nii on tal seda vabatahtlikku tööd raske kellelegi üle anda.

Kui ees mõni ettevalmistust nõudev üritus, magab Lea rahutult. Süda vajaks puhkust, aga närvipinge ei anna talle seda.

Jaanuaris said 75aastasteks oma elutöö arstidena teinud Made Kadarpik ja Viivi Laks.

Valgamaalase küsimusele, kuidas elu läheb, vastas Kadarpik, et kogu aeg on kiire. «Vanal inimesel võtavad kõik toimetused aega ja seda peab enda jaoks olema. Tervisehädad tulevad ka kallale: siit logiseb ja sealt logiseb, liigesed valutavad,» tunnistas pensionipõlve pidav arst ausalt olukorda, mida võtab juba loomulikuna.

Laks aga ütles, et elab muretut pensionärielu. Ajast tuleb kogu aeg puudu, sest nii palju huvitavat on teha,« rääkis Laks. Küsimusele, mis see huvitav on, vastas ta, et kas või poliitikas toimuv, aga ka aiatöö, lugemine, kudumine, heegeldamine, raamatute lugemine.

Hariduspõllul tööstaaži kogunud Aime Olvet saab 31. märtsil seitsmekümneseks, nii et tema juubel on veel ees. Niisugusel austamisõhtul on ta juba oma mehe kaaslasena viibinud, seekord olid osad vahetatud.

Elu kohta rääkis naerusuine Aime Olvet, et on nüüd täiskohaga pensionär. Klassikalise tugitoolivanaemana koob ta kindaid »kaks ühes", millest peres peetakse väga lugu. Koos kaasaga käivad nad suusatamas ja jalutamas, teevad võimalusel kaasa kõik linna rahvamatkad. Peagi ootab jälle ees aiatöö.

Lähemalt loe teisipäevasest Valgamaalasest!

Esmaspäeval külastas president Toomas Hendrik Ilves Valgat ja seoses ärilõunaga ka hotelli Metsis. Mida presidendile süüa pakkusite?

Hotelli Metsis juhataja Kristin Balodis: «Pakkusime presidendile eelroaks peediga marineeritud kanafileelõike ning köögivilja mille-feuille juustu-chipside ja ürdiõliga.

Pearoog oli aurutatud lõhe­filee, röstitud tiigerkrevetid sooja marineeritud aedviljasalati ning tillikartuliga vahuveini-beurre blanc-kastmes. Desserdiks pakkusime juustukooki balsamico-kirssidega.»

Valgat külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Miks ta Valgat külastas ja mida siin tegi? Lehes on ka intervjuu presidendiga, küsimus-vastuse rubriigist aga saab teada, mida talle Valgas süüa pakuti.

Eesti Põllumeeste Keskliit toetab Keskerakonna ettepanekut korraldada sügisel maarahva kongress. Eestimaa Talupidajate Keskliit aga taunib soovi kongress ühe erakonna poliitilise valimisvankti ette rakendada. Mida arvatakse olukorrast Valgamaal?

Pühapäeval oli Valga kultuurikeskuses 5. Valgamaa poistelaulu konkurss, kus võistles kuusteist poissi kahes grupis. Kuuest auhinnast neli läks Tõrva laulustuudiole, kusjuures kolm neist ühte perekonda. Samas tekitas korraldussüsteem omajagu segadust ning Tõrva laulustuudio pedagoog Maie Kala, kes «Laululahinguski» kuulsust kogunud, protestib solisti ja ansamblite koos hindamise vastu.

Eestis tegutseb nüüdsest igas maakonnas õppenõustamiskeskus, kus õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele pakutakse psühholoogilist, logopeedilist, eripedagoogilist ning sotsiaalpedagoogilist nõustamist. Selline keskus on Valgaski. Millist abi sealt saab?

Valga linnavalitsus ja kultuurikeskus korraldasid jaanuaris, veebruaris ja märtsis sündinud eakate juubilaride austamisõhtu. Vanim kohaletulnu oli elurõõmus üheksakümneaastane proua. Loe Valgamaalasest meeleolukaid noppeid üritusest!

Maamaksu saab sel aastal tasuda kahes osas. Need aga, kel tuleb välja anda kuni 1000 krooni, peavad selle ära maksma juba märtsi lõpuks. Mis on sellise seadusemuudatuse eesmärk?

Nädal aega maailma laskesuusaeliiti võõrustanud Otepää sai järjekordse suurvõistluse korraldamisega hakkama ning hindamatute kogemuste võrra rikkamaks. Mis korraldajatele muret, mis rõõmu tegi?

Kui aasta tagasi viskasid Puka laulumehed õhku mõtte heliplaadist, võis see nii mõnelegi ulmelisena tunduda. Nüüd on plaat valmis. Selle salvestamine aga ei läinud sugugi nii libedalt, nagu mõni tuntud laulusalm ütleb.

Laupäeval toimusid 22. Kristjan Palusalu mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses noortele. Valga noored tõid nendelt koju kolm medalit ja ühe eriauhinna.

Lõuna-Eesti kitarriõpilaste regioonikonkursil Valga muusikakoolis osales seitse õpilast. Salvestusvooru saadeti neist kuus: Valgast neli, Viljandist üks ja Antslast üks.

President Toomas Hendrik Ilves külastab täna Valgas riigiasutusi ja ettevõtteid. Hommikul kohtus riigipea politsei- ja piirivalve esindajatega, kellega arutas Eesti-Läti koostööd ning illegaalsete põgenike probleeme.

 

«Schengeni viisaruumiga liitumine tõi Eesti politseile ja piirivalvele suurema vastutuse kogu Euroopa Liidu ees, sest see, kui hästi on kaitstud Eesti kagu- ja idapiir, näitab, kui hästi on kaitstud kogu Schengeni piir,» rõhutas president. «Mul on hea meel, et Eesti piir on hästi kaitstud.»

Samas tõdesid politsei- ja piirivalveameti esindajad, et illegaalse immigratsiooni surve Eestile on järjest tuntavam. Suur osa Eestit läbivaid ebaseaduslikke põgenikke, kellest paljud Afganistani päritolu, ei ole Schengeni viisaruumi sisenenud üle Vene-Eesti piiri.

Eesti riigipea sõnul sõltub Schengeni viisaruumi välispiiride kaitse lisaks paljude riikide sisemistele pingutustele ka koostööst kõige laiemas tähenduses.

«Pean silmas koostööd Eesti, Läti ja Leedu ning Soome ja Rootsi politsei- ja piirivalveasutuste vahel, aga samuti meie kõigi koostööd Venemaa võimudega, sest just sealt proovivad paljud illegaalsed põgenikud jõuda Euroopa Liidu maadesse,» ütles president Ilves.

President Ilves kohtus ka Valga linnavalitsuse ja -volikogu ning Valga-Valka ühissekretariaadi esindajatega, külastas Valgamaa kutseõppekeskust ning kohtus Valgamaa ettevõtjatega.

Tartu maakohus kuulutab kolmapäeval kl 13 Põlva kohtumajas välja otsuse Georg Trašanovi, Kalle Muru, Aivo Pärna, Valter Keisi ja ASi GoBus kriminaalasjas. Kohtuotsuse väljakuulutamine on avalik.

«Kohus teeb teatavaks otsuse resolutiivosa ning avaldab lühidalt ka selle põhjenduse,» teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Kriminaalmenetluse ajaks Valga maavanema ametikohalt kõrvaldatud Trašanovit süüdistatakse ametiisikuna pistise ja altkäemaksu võtmises, Kalle Muru GoBusi juhatuse liikmena pistise ja altkäemaksu andmises, Aivo Pärna GoBusi juhatuse esimehena pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, Valter Keisi GoBusi juhatuse liikmena pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises.

GoBus sai aga juriidiline isikuna süüdistuse pistise ja altkäemaksu andmises.

Ajavahemikul 27. veebruarist 5. märtsini murti Valgas sisse korterisse ja varastati TV-tüüner.

 

3. märtsi öösel murti Puka vallas sisse tallu ning varastati sealt erinevat kodutehnikat. Maja juurest elektripostide otsast aga varastati elektrijuhtmed.

Ajavahemikul 3.-5. märtsini varastati Valgas Pärna puiesteel seisnud sõidukilt Mazda kuus iluliistu. Kahju on 3500 krooni.

7. märtsi õhtul oli ühel inimesel külas meestuttav. Pärast tema lahkumist selgus, et võõrustaja rahakotist on varastatud pangakaart koos PIN-koodiga. Hiljem selgus, et kannatanu arvelt on võetud 6000 krooni.

Midagi positiivset ka. Valga politsei tegi kindlaks isiku, kelle puhul on põhjust arvata, et just tema murdis 26. veebruari öösel sisse Valgas Kungla tänaval asuvasse kauplusesse ja varastas sealt alkohoolseid jooke.

Täna viibib Valgas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

 

Esmalt viibib president Valga politseijaoskonnas, kõneldes seal politsei- ja piirivalveameti esindajatega. Seejärel kohtub ta Valga linnavalitsuse, linnavolikogu ja Valga-Valka ühissekretariaadi esindajatega.

President külastab ka Valgamaa kutseõppekeskust. Seal tutvustatakse talle tisleri eriala õpetamistingimusi, president kohtub ka õpilasaktiiviga.

Järgneb kohtumine Valga ettevõtjatega.

Euroopa meistrivõistlusted laskesuusatamises pakkusid naisjuunioritele küllaga dramaatilisi hetki. Jälitussõidus pidi esikoha selgitama fotofiniš.

Napi esikoha sai norralanna Synnoeve Solemdal venelanna Anastasia Kalina ees. Kristel Viigipuu tuli kaheksandaks.

Synnoeve Solemdal sõidab koju lisaks kuldmedaliga jälitussõidus ka pronksiga sprindivõistluste eest. Fotofinišiga sai teise koha Anastasia Kalina, kellel jäi võidus puudu vaid 4 cm, sõiduaeg 32:36:5. Kolmas koht läks norralannale Tiril Eckhoffile, kes kaotas võitjale 0:29.

Synnoeve Solemdal sõnas, et oli võistlusega väga rahul ja tal oli oma konkurendist kahju. Napi teise koha saanud Anastasia Kalina sõnas, et vaatamata sellele, et ta jäi nii napilt teiseks, on ka tema jaoks need võistlused kulgenud soodsalt.

Eestlastest oli parim Kristel Viigipuu, kes sai 8. koha ajaga 35:15:8.

IBU U26 Euroopa meistrivõistlused laskesuusatamises Otepääl on lõppenud.

Otepääl toimuvatel IBU U26 Euroopa meistrivõistlusel laskesuusatamises läks naise 10 km jälitussõidus võit ukrainlanna Vita Semerenkole.

Naiste 7, 5 km sprindis võitjaks tulnud ukrainlanna Valja Semerenko, kes on Vita Semerenko kaksikõde, starti ei tulnud.

Naiste sprindis kolmanda koha saanud Vita Semerenko tuli seekord esikohale ajaga 31:47:2, teiseks jäänud Kathrin Hitzer kaotas võitjale 1:03, kolmas oli Jekaterina Šumilova ajaga 32:56:2.

Võistlust isukalt alustanud Saue pidi tegema kokku viis trahviringi, mis viisid liidrina alustanud eestlanna kokkuvõttes 9. kohale ajaga 34:26:4, kaotus võitjale oli 2:39:2.

Teisipäeval tutvustas Võru Keele Instituudi projektijuht ja rahvamuusik Kadri Laube Valga põhikoolis ja Valga gümnaasiumis eesseisva emakeelepäevaga seoses Võru murret ja Võru muusikat.

Laube rääkis õpilastele Võru murde - ehk nagu ta ise ütles - Võru keele omapärast, Võrumaalt pärit kuulsustest ja nende rollist keele kui kultuuripärandi edasikandmisel ning tänapäeva võrukeelsest kirjandusest, mida kohapeal ka näha sai. Lisaks mängis rahvamuusik kuulajaskonnale Võru tüüpi ehk Teppo lõõtsal tempokaid Võrumaal levivaid ja ehk ka tuntumaid lõõtspillilugusid, rääkides vahele lõõtsa sünnist ning selle kannakinnitamisest Võru rahvapillide seas.

Laupäeval toimus Väike-Maarjas maaelu konverents, millel Keskerakond esitas ettepaneku kutsuda kokku maarahva kongress. Konverentsil esines teiste seas ka erakonna juht Edgar Savisaar.

Eesti Põllumeeste Keskliit toetab Keskerakonna ettepanekut korraldada sügisel maarahva kongress. Eestimaa Talupidajate Keskliit aga taunib soovi kongress ühe erakonna poliitilise valimisvankti ette rakendada.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehe Arvo Veidenbergi sõnul hoiduti varem kongressi sidumisest erakonnapoliitikaga. «Osalejad valiti võrdsetel alustel maarahva esindajate seast ning erakondade esindajad olid üksnes külalised,» lausus Veidenberg. «Kongressi allutamine ühele poliitilisele jõule üksnes marginaliseerib ja kompromiteerib kongressi ideed ning loob vastasleere.»

Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) seevastu probleemi ei näe. «Kongressi kokkukutsumise algatas tõesti Keskerakond. Siiski tõmbuvad nad ettevalmistuste käigus tagasi ega hakka mingit esimest viiulit mängima,» usub EPK asepresident Jaan Sõrra.

Eesti Põllumeeste Keskliit on juba kongressi ette valmistama asunud. Jaan Sõrra hinnangul võiks see kokku tulla oktoobris.

Valgamaa Põllumeeste Liidu juhataja, Rahvaliidu Valga linnaosakonna esimehe Jaan Bachmanni hinnangul oleks aga sel juhul tegu liigse kiirustamisega. «Kindlasti on kongressi vaja, kuid seda tuleb hoolikalt ette valmistada, mitte ülepeakaela tormata. Pärast parlamendivalimist oleks see igati sobilik,» lausus Bachmann.

Jaan Sõrra arvates ei ole Bacmanni mure põhjendatud ja ta lubas temaga sel teemal vestelda.

«EPK loodab ka, et Eesti Talupidajate Keskliidu negatiivne suhtumine kongressi korraldamisse ei ole lõplik, sest aega oma liikmeskonnaga seda arutada oli neil ülimalt napilt,» lisas Sõrra.

Samas ei olegi talupidajate keskliit Veidenbergi sõnul kongressi kokkukutsumisele kategooriliselt vastu.

Lähemalt loe teisipäevasest Valgamaalasest!

Pühapäeval toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 5. Valgamaa poistelaulu konkurss. Kuuest auhinnast neli läks Tõrva laulustuudiole, kusjuures kolm neist ühte perekonda.

Konkursi peakorraldaja ja kava juht oli maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse peaspetsialist noorsootöö alal Siiri Põldsaar. Võistluse juhend andis võimaluse osaleda nii neil, kel häälemurre veel olemata kui ka juba mehehäälega noormeestel.

Kuna 16 lauljast vaid kahel - valgalasel Oleg Brattšenkol (21) ja tõrvalasel Karl Läätsal (15) - oli häälemurre olnud, nooremas rühmas oli aga auhinda väärt lauljaid rohkem, hindas žürii ka kolmeteistkümneaastast veel häälemurret läbimata Valdek Otti kui vanema rühma lauljat. Nii sai auhinna ka tema duett üheksa-aastase vennaga. Niisuguse seletuse andis Põldsaar žürii otsuse kohta, mis kuulajaile arusaamatuks jäi.

Laulsid Tõrva laulustuudio, Valga, Hargla ja Tsirguliina poisid. Tõrvast oli väljas viis solisti ja üks duett, nende juhendajad olid Maie Kala ja Novella Hanson.

Tulemuste ootamise ajal lahutas publiku meeli WAF-kooli bänd. Laulsid žürii liikmed: WAF-koorist tuntud Kethi Uibomägi, Ikevald Rannap ja Norman Salumäe.

Tõrva laulustuudio pedagoog Maie Kala on osalenud oma lauljatega paljudel suurtel konkurssidel. Igal pool on hinnatud soliste ja ansambleid eraldi ja tema ei ole nende ühte patta panemisega sugugi nõus ning protestib sellise hindamise vastu, kuna töö solisti ja mitmehäälse ansambliga on täiesti erinev. Sellest hoolimata saavutasid Kala õpilased mitu auhinnalist kohta.

TULEMUSED
Noorem vanuserühm:
1. Egnar Hernits (Tõrva laulustuudio, õp Novella Hanson)
2. Ott-Mait Põldsepp (Valga, õp Evald Raidma)
3. Mihkel Ott (Tõrva laulustuudio, õp Maie Kala)

Vanem vanuserühm
1. Oleg Brattšenko (Valga, õp Maarika Reinhold)
2. Valdek Ott (Tõrva laulustuudio, õp Maie Kala)
3. duett Valdek Ott ja Mihkel Ott (Tõrva laulustuudio, õp Maie Kala)

Laupäeval, 20. märtsil toimub Otepääl murdmaasuusakrossi võistlus Red Bull Nordix. Võistlusrada ehitatakse Väikese Munamäe laskumisele ning koosneb laskumistest, tõusudest, hüpetest, rolleritest ja muudest osavust nõudvatest elementidest.

 

Võistluse parim eestlane kutsutakse korraldajate kulul Šveitsi Davosi, kus 10. aprillil toimub Alpi tingimustes aasta viimane Red Bull Nordix.

Nordix on segu murdmaasuusatamisest, suusakrossist ning suusasprindist. Võistelda võivad kõik vähemalt 16aastased suusatajad, kes tunnevad, et on vaimselt ja füüsiliselt valmis oma murdmaasuuski ekstreemsetes oludes testima.

Osavõtjate eelregistreerimine toimub internetis aadressil www.sportinfo.ee kuni 17. märtsini. Registreeruda saab ka laupäeval, 20. märtsil kell 9-11 stardipaigas.

Esimene treeningvõistlus toimub 19. märtsil kell 16-18, kvalifikatsioonivõistlus algab 20. märtsil kl 11.

Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta.

13. märtsil algusega kl 11 toimub Tartu laulupeomuuseumis aadressil Jaama 14 emakeelepäeva ettekandekoosolek. Tartu Ülikooli professor Martin Ehala kõneleb teemal «Emakeel ja kodanik», emeriitprofessor Heino Siigur peab ettekande «Õiguskeele mõisteid ja termineid». Kõik huvilised on oodatud.

Eile külastas Valgat Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President rõhutas kohtumistel, et majandusolukord on paranemas, samas ähvardab üha suuremaks probleemiks muutuda ebaseaduslik sisseränne.
Mis teid Valgamaale tõi?

«Proovin külastada kogu Eestit, et oleks ülevaade toimuvast. Igal kohal on ju oma spetsiifika ja omapära. Siin on väga selgelt eristunud Eesti-Läti koostööküsimused.

Päevakorda on kerkinud näiteks illegaalse sisserände kasv ja Valgamaa on väga sobiv koht, kus teemat arutada. Pärast
Schengeni laienemist on probleem muutunud palju aktuaalsemaks ja illegaalide arv märgatavalt tõusnud. On ära kasutatud seda, et meie lõunapiir on varasemast palju lahtisem. See ei ole siiski peapõhjus Valgamaa külastamisel, vaid näide, et kui tulen mingisse kohta, huvitun just selle piirkonna probleemidest.»

Kohtusite politsei- ja piirivalveameti esindajatega. Millest põhiliselt rääkisite?

«Arutasimegi eelkõige illegaalse immigratsiooniga seotud probleeme. Eesti idapiir peab sellele väga hästi vastu, kuid on tekkinud uus probleem. Nimelt on viimase aasta jooksul kasvanud nende illegaalide arv, kes tabatud Eestis või Soomes, kus on selgunud, et nad on pärit näiteks Venemaalt, Afganistanist, Moldovast, Süüriast ega ole ületanud Vene-Eesti piiri.

Nad on saanud viisa Venemaale ja otsinud sealt edasi teed Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Põhilised sihtriigid on Soome, Rootsi, Taani. Soomes on tabatud inimesi, kes ütlevad, et on tulnud riiki Eesti kaudu, kuid ei ole meile üle idapiiri saabunud. Kui ei pääse üle ühest kohast, leitakse peatselt teisi kohti, kust üle tulla.»

Valgamaal on väga kõrge töötus: ligi 2600 töötut, nende protsent 17,1.
Mida ütleksite lohutuseks töötutele ja ka teistele majandusraskustes
olevatele inimestele?

«Lohutuseks niipalju, et tundub – kriis on leevendumas. Teame aga kõik, et see ei ole ainult Eesti probleem ja tegu on ülemaailmse majanduskriisiga. Olukord muutub Eestis paremaks alles siis, kui just Soomes ja Rootsis majandus paremuse poole liigub, sest need on meie põhilised ekspordi sihtriigid.

Üks oluline majanduslanguse põhjus oli välisinvestorite väljatõmbumine Eestist 2008. aasta teisel poolaastal ja mullu seoses väga negatiivse hinnanguga, mida anti mõtlematult ja lahmides kogu Baltikumile. Tegelikult on kolm Balti riiki väga erinevad nii rahandus- kui eelarvepoliitika seisukohalt ja ka probleemid väga erinevad.

Euro kasutuselevõtt annab välisinvestoritele kindlust, et Eestis tasub midagi ette võtta. Rootsi, Taani, Saksamaa ja USA lehtedes kajastati pidevalt devalveerimise ohtu Eestis ja seetõttu need, kes olid siia investeerinud, tõmbasid rahad välja, ja kes kavatsesid investeerida, külmutasid kavatsused.

On esimesed ilmingud, et olukord on muutumas ja välisinvestorite kindlustunne taastumas. Tõeline kindlustunne saabub invenvestoritele juuni lõpus-juuli alguses, kui toimub Euroopa tippkohtumine ja otustatakse Eesti kutsuda eurotsooni 1. jaanuarist 2011. Sellest hetkest peaks kaduma see võimaliku devalveerimise kuvand.»

Kas Valgamaa ettevõtjad olid kohtumisel aktiivsed ja tõstatasid ka probleeme?

«Nad olid väga aktiivsed. Probleeme ei tõstatanud, kuid räägiti, kuidas üldiselt läheb. Keegi ei kaevanud! Üks tubli põllumajandusettevõtja (Edda Vahtramäe Laatre Piim ASist – toim) rääkis vaid asjalikult, kuidas Eesti ametkonnad on teinud kohustuslikuks mitmed Euroopa Liidu ettekirjutised, mis mujal soovituslikud ja mille üle ta avaldas hämmingut.»

Kuidas visiidiga rahule jäite?

«Jäin väga rahule. Olen alati rahul, kui käin Eestis ringi. Õpin ja näen uusi asju.»

Eestit võib pidada vananevaks ühiskonnaks. Nimelt moodustavad pensionärid meie riigi elanikkonnast enam kui 15%, vananevaks peetakse aga juba sellist ühiskonda, kus neid enam kui 7%. Hoolimata paranenud sündimusnäitajatest ennustab ÜRO, et aastaks 2030 võib juba veerand meie kodumaa elanikest olla pensionärid.
Seega peab eakatega arvestama ja Eesti suurimad parteid on viimastel aastatel seda ka teha püüdnud, vähemalt sõnades. Näiteks praegune peaminister ja rahandusminister on korduvalt rõhutanud, et olgu ajad nii rasked kui tahes, pensionide kallale ei minda. Samas on mitmed valitsuskoalitsiooni otsused eakate elujärge siiski halvendanud – kas või käibemaksu kaheprotsendiline tõstmine.

Pensionäridele aga tihti heast sõnast piisabki. Ta tahab kuulda, et on keegi, kes tema peale mõtleb; keegi, kes hoolib.

Valgas on siiski eakate austamisel ka sõnadest kaugemale jõutud. Juba aastaid korraldatakse linna eakatele juubilaridele kultuuri- ja huvialakeskuses vastuvõtt, kus kohaletulnute kätt surub tavaliselt linnapea.

Kahjuks jääb hulk kutsutuist taolistele üritustele tulemata. Tänasest Valgamaalasest võib lugeda, et ka selle aasta esimese kvartali eakate juubilaride vastuvõtule saabus vaid kolmandik kohalepalutuist.

Ega see kodust väljatulek pensionärile nii lihtne olegi. Nagu tunnistab aastaid arstina töötanud Made Kadarpik, kipuvad vanas eas igasugused tõved ja vaevused kallale – see on elu paratamatus.

Inimesi on erinevaid. Mõni käib kodust väljas tervisehädade ja elumurede kiuste. Teine aga teeb suure numbri ka murest, mis kõrvaltvaatajale üsna tühine tunduda võib.

Siiski ei maksa hukka mõista neidki, kes kurtma kipuvad. Paljudel on lähedased surnud ja seetõttu tunnevad nad end väga üksi või mahajäetuna.

Tegelikult ei tohiks keegi vanaduspõlve päris üksi veeta. Kõik ei saa endale lubada kooselu armastavate pereliikmetega ega ka vanaduspäevade veetmist hoolekandeasutuses, kus kuutasu kõrgem kui pension. Hoolivuse aga on ära teeninud kõik eakad.

Vägisi üht inimest teisest hoolima panna ei saa. Ehk aitaks aga see, kui juba koolis sotsiaalsetele oskustele rohkem rõhku pandaks. Kuid kohe tekib küsimus: kust võtta õpetajaid, kes järjepidevalt näiteks seletaks, et vanaema pole kiiksuga – ta on lihtsalt vana.