Aastatel 1990–1993 oli Otepää Eestile kui riik riigis – innovaatiline mõtlemine ja julged otsused kaunistasid seda piirkonda. Eesti üldsus kadestas, aukartustäratavalt vaatas Otepää poole ka välismaailm. Meil oli julgust, indu ja edasiliikumissoovi ning mis põhiline – toetajaid nii Eestis kui välismaal.

Mida head Valgas on?

Jaanus Raidal heidab artiklis «Kas nekroloog Otepääle?» ette, et 20 aasta jooksul pole pea midagi saavutatud.

Torm tegi Hummulis laastamistööd
(18.05.2013 Valgamaalane)

Pensionäride liidu majas Valgas Kungla tänaval oli suurepärane tantsuüritus, mille korraldasid kahasse kantritantsuansambel Elujõud Mare Oherjuse juhtimisel ja Valga kõhutantsijate grupp Samira, keda juhendab Alla Korkin.

Tänavaküsitlusi tehes olen märganud, et vanemad inimesed ütlevad ilma igasuguse põhjuseta enda kohta halvasti. Mõtlen väiteid stiilis «Mis sa minust, vanainimesest, ikka pildistad», «Vanainimene ei ole ilus» või «Küsige arvamust nooremate käest, nad on targemad».

Valgamaa elanik küsib: kas järjekordne reform viib meilt haigla ja kiirabi? Ei vii, on vastus.

Valga on viimastel päevadel pälvinud rohkesti negatiivset tähelepanu. Seda seoses sellega, et ajakirjanik Külli-Riin Tigasson avaldas Eesti Päevalehe kahes järjestikuses numbris kirjutised sellest, milline linn kaugemalt tulijale paistab. Kirjutaja veetis siin esimesed lapsepõlveaastad ja võrdles isiklikke mälupilte vaatepildiga, mis talle Valgas nüüd avanes.

Paljudes Eesti asulates ei ole võrreldes nõukogude ajaga olulisi muutusi aset leidnud. Ja kui ongi, siis pigem halvemuse suunas: teenindusasutused on suletud, majad näevad välja väsinud, paljud ehitised ja rajatised seisavad kasutute ja lagastatutena.

Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo põnevaid ja vastuolulisi väljaütlemisi on koolirahvas juba õppinud ettevaatlikult kuulama. Laiemale avalikkusele aga tundub õpetajate palkade eest seismise jutt kaunis. On ju tõepoolest nende töötasu liiga madal, et tagada piisavat huvi õpetajaks õppimise vastu.

Kuidas on Evelin Ilves presidendi abikaasa rollis hakkama saanud?

Soovin südamest tänada Valga kiirabi brigaadi, kuhu kuulusid velsker Anu Talvik ja kaks noormeest.

Missugune oli teie kõige meeldejäävam kinoelamus?

Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica jõuab esmakordselt Valgamaale – täpsemalt Sangastesse. Baltica Sangaste maapäeva korraldaja Merle Tombaku sõnul on see tähelepanuväärne sündmus.

Eestlased on eurorahvas. Kui remondid kodus kemmergut, pole haruldane, et naabrimees küsib: «Kas tegid euroremondi?» Samamoodi pole ime, kui juhtud pealt kuulma vestlust stiilis: «Kas täna õhtul ikka Eurovisiooni vaatad?» «Ei, ma ei kuula sellist ...»

Ükskord laste turvakodus käies sain osa loost, kuidas kaheaastane tüdruk lõunauinakut tegema viidi. Kasvataja võttis piiga sülle, viis teise tuppa ja oli minuti pärast tagasi. Imestasin, kui kähku see käis, sest möödunud oli vähem kui minut ning enamik äraoldud ajast kulus kasvatajal trepist üles minemiseks ja alla tulemiseks.

Valimiste eel püütakse kodanikke osalema meelitada – rõhutades, kui oluline on iga inimese hääl. Kuigi parlamendi- või kohaliku omavalitsuse valimistel erineb reeglina siiski kandidaatidele antud häälte hulk kümnetes, on ütlemises tõetera. Inimene saab näidata oma meelsust ja vastavalt sellele, kas tema soosik jääb võimulolijate või opositsiooni poolele, toimuva suhtes hoiakuid kujundada.

Kas olete «Teeme ära» talgutel osalenud?

Omastehoolduse ning hooldusravi või hooldust vajavate inimeste traagiline problemaatika on viimaks ka Eesti «eduühiskonnas» kõlapinda leidmas. Müts maha teemat süvitsi tundva ajakirjanik Tiina Kangro ees, kes aastaid püüdnud seda meile selgemaks kirjutada.

Mais leiab Valgamaal aset hulk erinevaid sündmusi – ilmselt rohkem kui üheski teises kalendrikuus. Nii on see ka sellel aastal.

Nädala tegija on teist nädalat järjest Valga noorsoopolitseinik Linda Oks. Sedapuhku seetõttu, et ta pälvis Valgamaa aasta ema aunimetuse.

Millal viimati raamatut lugesite?

SEB 31. Tartu jooksumaratoni võistluste direktori Kunnar Karu sõnul pole võistlus seni kasvanud nii kiiresti kui võiks ja seda osalt seetõttu, et toimumiskoht jääb suurtest keskustest eemale. Selle pärast võistlust siiski metsast välja tooma ei hakata.

Eesti Panga president Ardo Hansson on Euroopa majandusest rääkides optimistlik, kuid ettevaatlik. Ta leiab küll, et hullem on möödas, aga sellest hoolimata suurendab keskpank oma rahavaru.

Eestis on 15 000–16 000 jahimeest ja -naist, kes kasutavad jahinduse eesmärgil enam kui 80% meie maismaa pindalast. Meil on ligi 30 000 relvaomanikku, kusjuures tsiviilkäibes on üle 60 000 tulirelva, millest enamik jahimeeste kasutuses.

Eestlastele ja ilmselt teistelegi rahvustele on omane end teistega võrrelda. Seejuures kehtib pahatihti küll tõdemus, et teiste silmas pindu nähakse, ent enda omas palki mitte.

Erinevate spordialade esindajad kinnitavad justkui ühest suust: nende ala on Eesti populaarseim.

Valgamaalases ilmus 18. aprillil Rein Randveri artikkel «Haigla väärib edasikestmist.» Jagan kolleegi muret ilusa haigla tuleviku pärast.

Kas Eesti sõdurid peaks osalema välis­missioonidel?

Selleks korraks on suur üle-eestiline talgupäev peetud. Rõõmu võib tunda selle üle, et mullusega võrreldes võttis sellest osa rohkem inimesi – ametlikel andmetel 36 270. Valgamaal oli vastav number 1251.

Taagepera küla korraldab mai lõpus seiklusmängu «Missioon: Wagenküll», mille eesmärk on MTÜ Taagepera Arendus liikme Siim Ausmehe sõnul tõsta piirkonna mainet ning kaugemalgi silma paista. Samas pole kohalikud vastu, kui taolist missiooni mujalgi maakonnas korraldama hakatakse.

Kuidas suhtute eutanaasiasse?

Nädala tegija on Valga noorsoopolitseinik Linda Oks, keda mittetulundusühing OLE parima esitleja tiitliga tunnustas. Tunnustuse tõi positiivne tagasiside koolidest, kus Oks raudteeohutusest kõnelemas on käinud.

Kuigi ma end väga suureks telerivaatajaks ei pea, on mul siiski kindlad saated, mida jälgida armastan. Neid leidub nii erakanalite kui rahvusringhäälingu eetris.

Mulle meenub oma kooliajast, kuidas klassikaaslased kiusasid endast pisemat poissi. Panid ta mõneks ajaks kappi kinni, togisid – ja seda alati valju naeru saatel. Mõnele kõrvalisele võis see paista naljatamisena, ka kiusatav poiss püüdis läbi valu juhtunut naljaks keerata.

Enamik meist arvab teadvat, milline on ühe või teise tähtpäeva tähendus. Jõulude eel ja ajal tehakse kingitusi ning ringi liiguvad jõuluvana ja päkapikud, jaanipäeval tehakse lõket, ülestõusmispühade ajal koksitakse mune, 1. mail ...

Kuivõrd suureks hindate terrorismiohtu Eestis?

Parlamendis vastu võetud uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Praeguseni on jahindus olnud sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

Paljud Valga ajaloolises linnasüdames asuvad hooned on silma riivanud aastaid. Eriti hullus seisus on näiteks endine vanglakompleks, Ramsi veski, niinimetatud lõvidega maja Kuperjanovi tänaval ja torniga maja  Valgas Kesk tänaval. Hea tahtmise juures võiks nimekirja õige pikaks venitada.

Miks on poliitikas vähe naisi?

Valgat väisanud keskerakondlasest Riigikogu liige Kadri Simson sihib Pärnu linnapeaks. Naispeaministrit pakub ta koalitsioonierakonnast, Valga juhtidele aga soovitab meelitada linna töötleva tööstuse ettevõtteid.

Nüüd kui lumi on sulanud, tuleb paljudes kohtades selgelt esile tülgastav vaatepilt: kõikjal vedelevad suitsukonid. Tänavad, teed ja isegi veekogud on oranžikaid sigaretijäänuseid täis. Avalikes kohtades on küll suitsetamine keelatud, kuid tegelikkuses lendavad igas minutis sajad tarbitud sigaretid sõrmede vahelt tänavale. Kõik näevad!

Väga esinduslikel foorumitel on kõlanud seisukohti eesti keele ja kultuuri säilitamise võimalustest rahvusriiki säilitamata. Oht on täiesti olemas. Vabaduse tuhinas ummisjalu lähemaid ja kaugemaid heaoluriike ummistavad eestlased on kodumaale jätmas põhiliselt vanu ja väeteid, kel laeva- või lennupileti ostmiseks raha ei jätku. Eesti külad ja maakonnad tühjenevad ja tööjõuline elanikkond kahaneb.

Viimasel ajal on Eestis hoogustunud arutelud, kuidas peatada suundumused, mis elu üha suurematesse keskustesse koondavad. Näiteks on tekkinud sellele vastanduv algatus «Maale elama», mille eestvedajate seas on ka mitu Valgamaa inimest.