Lätlased teenivad Eesti taarasüsteemi pettes kerget raha

Tähelepanelikud kodanikud on ehk viimasel ajal märganud Valga suuremate kaubanduskeskuste juures asuvate taaraautomaatide ees kaubikuid või järelhaagisega sõiduautosid. Masinate juures aga askeldamas kodanikke, kes automaatidesse suurtes kogustes pandipakendeid tagastavad.

Iseenesest on see seaduslik tegevus ja tervitatav, et pudelid ei rända suvalises kohas metsa alla. Ainult et tegu võib olla Läti Vabariigi kodanikega, kes leidnud mooduse, kuidas tegeleda ettevõtlusega Eesti Pandipakendi arvelt.

Keskkonnainspektsiooni teavitas sellisest tegevusest Eesti Pandipakend. Inspektsiooni Valgamaa büroo juhataja kohusetäitja Tanel Tiirats palus info saabumise järel politseid ja piirivalvet, et nood taolise tegevuse märkamisel inspektsiooni koheselt informeeriks. Eelmisel neljapäeval tuligi politseilt teade kahtlasest tegevusest pakendiautomaadi juures.

Kohale kutsuti Läti kaameramehed

Tanel Tiirats sõitis kohapeale asja uurima. Selgus, et Läti kodanik oli toonud kohale hinnanguliselt 15 suurt kotitäit taarat. «Inimene tunnistas, et kogus pikemat aega Lätis koos naabrimehega taarat ja nüüd otsustati see rahaks taha,» rääkis Tiirats. Mehele selgitati kohapeal piiriülese jäätmeveo korda. Juhtum siiski sellega ei piirdunud.

Keskkonnainspektsiooni sekkumise peale kaebas kodanik Läti keskkonnaministeeriumile, et Eestis takistati tema ettevõtte tegevust. Varsti pärast seda palus sama isik kokkusaamist Tanel Tiiratsiga. Oma tegevust saabus lätlane õigustama koos kaamerameestega.

Tiirats ja läti keelt oskav Valgamaa keskkonnakeskuse inspektor Roman Tannenberg selgitasid kohtumisel veel kord vastavaid regulatsioone ja seadusi. Lõpuks sai ettevõtja probleemist aru. Kohapeal andsid Eesti ametnikud ka selgitava intervjuu Läti televisioonile, et informeerida teisi lõunanaabrite ettevõtjaid, kes sel moel kasumit teenida soovivad.

Helle Haljak keskkonnaministeeriumist tunnistas, et probleem on tõsine. Kui suuremate koguste jäätmete üle piiri vedamist reguleerib Euroopa Liidu direktiiv, siis väiksemate puhul ei ole tegelikult võimalik kätt ette panna. Tema sõnul on lisaks Valgale probleemi täheldatud ka Pärnu kandis.

Kuidas äriskeem töötab?

Eesti ettevõtted turustavad toodangut kogu Baltikumi turule ning pakenditele kleebitavad etiketid kannavad sama pandipakendi tähistust kui Eesti turul kasutatavatel etikettidel. Probleem seiseb selles, et Läti ega Leedu pole tänaseks läinud üle tagatisrahaga pakendite kogumise süsteemile.

Näiteks ostab Läti kodanik kauplusest pandimärgistusega toote ilma pandi eest tasumata. Ettevõtlikud ärimehed on leidnud selles kasu teenimise võimaluse ning erinevates Läti linnades ostetakse odava raha eest organiseeritult kokku pandimärgistusega pakendeid.

Suurem kogus kokku saadud, transporditakse see üle piiri Valga linna, kus taara automaatidesse sisestatakse, seeläbi riiklikule ettevõttele Eesti Pandipakend sõna otseses mõttes kahjumit tootes. Lätlased ise teenivad seejuures korralikku kasumit.

Tiiratsi andmetel ostetakse Eesti pandimärgiga pakendeid Lätis kokku umbes 22 senti tükk. Eestis sisestatakse need taara­automaati, kust saadakse üks kroon või 50 senti.

Lisaks saab automaati omav ettevõte käitlustasu 42 senti tüki pealt, mis tähendab omakorda kahjumit Eesti Pandipakendile.

Pooleteistliitrine plastikpudel kaalub 70 grammi. Paarikümnesse kilosse mahub selliseid natuke vähem kui kolmsada tükki ehk hinnanguliselt kuus kartulikotitäit.

OÜ Eesti Pandipakend juhatuse liikme Kaupo Karba sõnul on keeruline öelda, kui palju ettevõte Lätist taaratoojate pärast rahaliselt kannatab. Mingi osa pakendeist jääb niikuinii tagastamata. Eestis tagastatakse täna umbes 90 protsenti plastiktaarast. Mitmetes Euroopa riikides on vastav number tunduvalt väiksem.

Osaliselt võib seda numbrit Eestis tõsta ka naabrite juurest sissetoodav pandipakend, teisalt korjatakse meil tihti ka jäätmetesse sattunud taara välja. «Eesti pandipakendi turul ei ole nii pikka ajalugu, et neid liikumisi täpselt jälgida,» tunnistas Karba.

Lahendust raske leida

Tanel Tiiratsi sõnul pole Eesti tootjad ise etiketi muutmisest sellise väikese turu tarbeks, nagu seda Baltikum on, huvitatud, kuna see pole neile kasulik. Asja teine pool on, et Eesti pandipakendimärgi võib peale panna ka välismaine tootja, kes oma kaupa üle kogu Euroopa turustab.

Kaupo Karba sõnul on Eesti Pandipakend lahenduse kallal pikalt töötanud. Üks võimalus on, et pandimärgil olevat koodi muudetakse nii, et välisturule toodetud kauba pakendit Eestis ära anda  ei saa.

Helle Haljak rääkis, et keskkonnaministeeriumi osa selles loos oli välja töötada seaduseelnõu, mille Riigikogu ka vastu võttis. Tehniliste küsimuste ja süsteemi toimimise eest peab nüüd hoolitsema Eesti Pandipakend. «Seda nõuet, et pandiga pakendit üle piiri ei tooda, ei saa me kuidagi seadusesse sisse kirjutada,» rääkis Helle Haljak.

Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo on tänulik igasuguse info eest, kui linlased märkavad kahtlaseid kaubikuid või järelhaagiseid,  mis suuremaid koguseid taarat ära anda üritavad. Keskkonnainspektsiooni infotelefon on 1313.