Juhtkiri: Omavalitsuste laastud lendavad

Sel nädalal valasid õli tulle riigikontrolöri ja regionaalministri mõtteavaldused. Kui esimene neist on oma vormilt pigem korralekutsuv näpuviibutus, siis teisest võib välja kasvada reaalne seadus, mis praegused vallad ajalukku saadab.

Maakonnast ühe omavalitsuse moodustamine ei ole uus idee. Ka Valgamaal on seda korduvalt välja pakutud. Meile tähendaks see natuke vähem kui 35 000 elanikuga omavalitsust. Naabritest hakkaks Põlva- ja Võrumaa olema pea sama suured, Viljandi- ja Tartumaa paarikümne tuhande võrra suuremad omavalitsused.

Regionaalminister ei ole plaani veel täielikult avanud, aga tõenäoliselt jätkaksid vähemalt osad praegused vallad osavaldadena. Seda mõtet toetab tänases lehes avaldatud kommentaaris ka Valga maavanema kohustes olev Kalev Härk.

Härk pakub ka välja, et reformi käigus muudetaks kohalike eelarvete ja keskvalitsuse eelarve vahekorda. Praegu otsustatakse kohtadel umbes viiendiku raha saatus, tema pakutud variandis võiks see olla vähemalt 40 protsenti riigi üldisest eelarvest.

Ideel on jumet. Just raha on see, mille ümber tants käib. Siiani on riik küll ühtepidi lisanud omavalitsustele kohustusi, teisalt aga koondanud raha jagamist puudutavate otsuste tegemise järjekindlalt enda kätte.

Raha jagamine looks ka maakondadele jälle võimaluse aktiivselt kohapealsete protsesside mõjutamises osaleda. Ja mis kindlasti ei ole vähem oluline – tooks praegu pealinna koondunud riigiameteid ka maakondadesse, võimaldades nii kvalifitseeritud spetsialistidel leida töökohti ka pealinnast väljaspool. Ehk siis oleks tegu regionaalpoliitikaga selle sõna parimas mõttes.

Igatahes tuleb tervitada regionaalministri soovi haldusreformi osas uue plaaniga selgus majja saada. Kas see ka suuri vastuseise vältides ellu õnnestub viia, on iseaasi.