Saabunud on asjade selgeksmõtlemise aeg

Valga linna mullusuvine ettepanek kuuele kohalikule omavalitsusele alustada haldusterritoriaalse korralduse muudatusi on üles tõstnud värskendava diskussiooni. Arvamusi ja seisukohti on seinast seina.

 

Ajaleht Valgamaalane on seisukohtade avaldamise ja arvamuste vahendamise tänuväärselt enda peale võtnud: nii oma arvamuslehekülgede kui ka kommentaaride vahendamise kaudu.

Selleks aga, et mõttevahetus ei muutuks sihituks tulistamiseks pimedas ruumis, kus pihta saavad nii omad kui võõrad, oleks mõttekas siinkohal avada paar põhitõde, mis kogu ühinemisprotsessi raamistavad. Julgeks loota, et alltoodu kummutab mõnegi müüdi ja võtab maha asjatud, siiani tekkinud hirmud.

Vabatahtliku ühinemise vastandiks on enamasti peetud riigipoolset sundliitmist, millega on siiani kombeks olnud lapsi ja vanainimesi nii söögi alla kui peale hirmutada.

Aga vabatahtliku ühinemisega ei ole tegu ka juhul, kui kohalikku omavalitsust sunnitakse tema tahte vastaselt muul viisil ühinemisprotsessis osalema. Ükskõik siis kelle poolt see surve ei tuleks – kas või näiteks naabervalla või       -linna poolt.

Samuti ei saa kedagi petta läbirääkimistelaua taha, või kui, siis väga lühikeseks ajaks. Kohalikul omavalitsusel on ainuüksi põhiseadusest tulenevalt lai    autonoomia ja suveräänsus, mida saab väärata ainult seaduse alusel, mis omakorda peab olema kooskõlas põhiseaduse sätte ja mõttega.

Haldusterritoriaalse korralduse seadus näeb ette, et volikogu, kellele saadeti haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek, peab kahe kuu jooksul otsustama nõustumise või sellest keeldumise. See ei tähenda aga mingil juhul, et omavalitsus, kelle volikogu oli ühinemisprotsessi algatamisega esialgselt nõus, ei võiks hiljem sellest loobuda.

Ühinemise juhtrühmas, kuhu kuuluvad kõikide asjaomaste omavalitsuste volitatud esindajad, lepiti ühe esimese asjana kokku, et kõik otsustused, mis ühinemisega seoses tehakse, võetakse vastu konsensuslikult. Et täpsustada selle konsensuse sisu, määratleti: otsus võetakse vastu, kui ükski omavalitsus teist meelt pole.

Eeltoodud kahest põhimõttest üks tuleneb seega otse seadustest ja teise sõnastasid asjaosalised sellest tulenevalt enda jaoks ise. See võiks olla küll igale ühinevale kohalikule omavalitsusele piisav garantii, et tal on võimalus oma valla või linna huvidest lähtudes ühinemises vabalt osaleda, seda kontrollida ja oma elanike huvide eest seista.

Teisisõnu välistab see võimaluse ja peaks maha võtma hirmud, et keegi kusagil hakkab üle meie pea meie asju otsustama või et keegi – kas või näiteks Valga linn – hakkab «kurjal kombel» ühinemist oma huvides ära kasutama. See ei ole võimalik. Ja siiani on nendest põhimõtetest vähemasti ühinemise juhtrühmas ka lähtutud.

13. novembril 2008 otsustati, et esialgselt koostatakse ühinemise kava, lähtudes eesmärgist viia ühinemine ellu 2009. aasta valimisteks. Väga ambitsioonikas eesmärk …

Samas aga lepiti kokku, et juhul, kui selgub, et see pole võimalik – ei jõuta uuringuid läbi viia, jääb napiks aega inimestele asju seletada ja nendega rääkida –, sellest eesmärgist loobutakse.

Tõdeti ka, et ühinemisel ei ole oluline mitte niivõrd selle kiirus, kuivõrd mõistlik asjade korraldamine ja kogu protsessist saadav võimalik kasu Valgamaa inimestele ja omavalitsustele.

Küllalt pingelist ajagraafikut peeti kasulikuks ka seetõttu, et siis ei jää asjad venima ja vähemasti protsessi käivitamise etapis on töö intensiivsus suurem. Sama räägiti üle juhtrühma 2. ja 11. detsembri koosolekutel, kus lepiti kokku ka otsuste konsensuslikkus.

Seda, et ajakaval võiks tegevuste alustamise kontekstis midagi hullu viga olla, ei maininud asjaomaste omavalitsuste esindajad kordagi.

Kahetsusväärne on täna kuulda ja lugeda, et mittejätkamise argumendina tuuakse just ajakava sobimatust. Ju siis sai vähe selgitatud. Seda enam, et eelmise aasta päris lõpus otsustati ka juhtrühma tasemel, et esialgses ajakavas toodud tähtaegadest loobutakse.

Esimene tõsisem proovikivi omavalitsuste koostöövõime testimisel muutuste elluviimisel on asjaomaste omavalitsuste ühinemisega seotud tegevuste osas koostöölepingu sõlmimine. Koostöölepingu sõlmimine ei tähenda veel mingite vekslite väljaandmist ühinemiseks ega seda, et tingimata kõik ühinevad ja teevad seda 2011. või 2013. aastal või hiljem.

Küll on aga selle sõlmimine ja soov asju sisuliselt arutama hakata hädavajalik eeltingimus, et üldsegi edasisest ühinemisest rääkida. Piltlikult öeldes, nii naljakas kui see ka ei tundu, tuleb esialgu kokku leppida selles, et üldse kokku leppima hakatakse.

Koostöölepingu sõlmimise vajaduse otsustas konsensuslikult ka kõikide asjaomaste volikogude esindajatest koosnev juhtrühm, sama teema on arutamiseks ja otsustamiseks esitatud kõikidele volikogudele, kes Valga linnavolikogu 2008. aasta augusti üleskutsele positiivselt vastasid.

Osa volikogudest on oma sõna juba öelnud. Nüüd jääb üle oodata teiste otsust. Kuivõrd täna enam ühinemisega seonduvalt mingitest tähtaegadest ei räägita, ei tohiks ka ratsionaalseid argumente koostöölepingu sõlmimisest keeldumiseks olla. Ja äkki kaaluvad ka Hummuli ja Õru vallavolikogu seda küsimust veel kord.

Aga tingimustes, kus midagi ei ole selge, on selge vähemalt üks – kõige kindlam viis mitte kusagile jõuda on mitte üldse kodust välja tullagi. Otsustavad kohalikud omavalitsused.