Palkehitiste meistrid tulevad Valgamaale soovitusi jagama

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal tehti projekti raames korda Põlvamaal asuva Võidu talu ait. Fotol veel korrastamata hoonele paigaldati uus laastkatus, proteesiti maja ajahambast puretud palke ja tehti uus põrand.
Eelmisel aastal tehti projekti raames korda Põlvamaal asuva Võidu talu ait. Fotol veel korrastamata hoonele paigaldati uus laastkatus, proteesiti maja ajahambast puretud palke ja tehti uus põrand. Foto: Ahto Raudoja

Aprillini on valgamaalastel võimalus küsida spetsialistide käest konsultatsiooni vanade palkhoonete seisundi hindamiseks ja hoone kordategemiseks. Eelmisel aastal Põlvamaal läbi viidud sarnase projekti käigus tehti ekspertiis 80 talu 200 hoonele.

Koos Valgamaaga osalevad sel aastal MTÜ Vanaajamaja veetavas projektis Tartu-, Võru- ja Põlvamaa. Eestvedajate sõnul on eesmärk aidata kaasa traditsioonilise taluarhitektuuri heaperemehelikule arendamisele ja algupärase välimuse säilitamisele.

Põlvamaal tehti eelmisel aastal projekti lõpetuseks korda ka üks ekspertiisi saanud hoone. Selleks osutus Laheda vallas asuv Võidu talu ait, mille uksepiidale kraabitud aastaarv dateerib 1869. aastasse. Vana ait, mis oli omal ajal olnud  ka pere eluase, saab uhkustada haruldase pärlinkatusega, aga ka arhailise pakklukuga ukse küljes.

Töömehed panid Võidu talu aidale uue laastkatuse, proteesisid ajahambast puretud palke ja tegid uue põranda. MTÜ Vanaajamaja ühe eestvedaja Andres Uusi sõnul sel aastal siiski ehitustöid plaanis teha ei ole.

Erinevalt eelmisest aastast on tänavu ekspertiis tasuline: 250 krooni talu kohta. Korraldajate sõnul aitab see natuke huvilisi selekteerida, sest kellel on oma maja seisukorra vastu tõsine huvi, selle jaoks pole summa suur.

Projekti käigus käib MTÜ Vana­ajamaja meeskond välitöödel, hindab hoone seisukorda ja koostab kirjaliku eksperthinnangu soovitustega hoone taastamistööde järjekorra, hädavajalikkuse ja materjalide osas.

«Kipub olema nii, et meie poole pöörduvad rohkem linnainimesed, kes maale majad soetanud, põlisaelanikke on vähem, aga pöörduda võivad kõik,» julgustas Andres Uus.

Projekti käigus on erilise tähelepanu all rehielamud, mille kohta täidetud inventeerimisankeete kasutatakse Eesti Vabaõhumuuseumis maa-arhitektuuri andmebaasi koostamisel.

Samuti ootab MTÜ Vanaajamaja infot kogenud ehitusmeistrite kohta, kes tegelevad käsitsi palkmajade ehituse või taastamisega, maakivi-, vundamendi-, savi- või muude traditsiooniliste ehitustöödega ning sooviksid liituda MTÜ Vanaajamaja käsitöömeistrite andmebaasiga.

«Levinuimad probleemid on vanade palkmajade puhul alt ära vajunud vundament ja pehkinud alumine palgirida ning katkine katus,» rääkis Uus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles