Pühapäevast, 1. veebruarist hakkavad kolm senist riiklikku päästekomandot Viljandi- ja üks Valgamaal tegutsema vabatahtlikkuse alusel. Päästeteenuse osutamine jätkub abikomandode baasil koostöös lähimate riiklike komandodega.
Neli Lõuna-Eesti päästekomandot jätkavad vabatahtlikena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal korraldatakse ümber Kõpu, Mõisaküla ja Karksi-Nuia päästekomandode ning Valgamaal Karula päästekomando tegevus.
Kõigi nelja asemel hakkavad tegutsema kohalikud vabatahtlikud seltsid, kellele Lõuna-Eesti päästekeskus annab kasutada seni komandode käsutuses olnud tehnika, samuti võimaldatakse tasuta abipäästja koolitus ja väljaõpe.
«Riiklike komandode tegevuse ümberkorralduse eesmärk on eelkõige tõsta päästeteenuse kättesaadavust ressursside ümberpaigutamisega. Inimestel ei maksa muretseda: ümberkorraldus ei too endaga kaasa päästeteenuse kadumist nimetatud piirkondadest,» ütles Lõuna-Eesti päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste.
Koostöös kohalike omavalitsustega on tema hinnangul tehtud suur töö, et käivitada vabatahtlike seltside tegevus ja jätkata päästeteenuse osutamist abikomandode baasil.
«Lisaks panustame päästealasesse ennetustöösse, et tõsta inimeste teadlikkust tuleohutusest - eelkõige räägime, kuidas ennetada tuleõnnetusi ja käituda, kui tuleõnnetus peaks juhtuma,» lisas Haljaste.
Päästekomandode asukohad ja väljasõidupiirkonnad on välja töötatud põhimõtetel, kui suur on piirkonna elanike arv ja tihedus, milline on liiklustihedus ning piirkonna riskid. Sündmuskohale sõidavad alati lähima komando päästjad.