Ühinemisest siin- ja sealpool piiri

Ühineda või mitte ühineda? Arvan, et selline dilemma on tänasel päeval kõikide omavalitsusjuhtide peas vasardamas nii, nagu mõtiskles kunagi Hamlet oma eksistentsi üle.

Ja eksistentsiaalne on see küsimus kindlasti, sest ühinevad omavalitsused ei sõlmi liitu, nagu oleks abielu inimeste puhul, vaid pigem toimub reinkarnatsioon. Senised üksused lõpetavad olemise ja sünnib uus omavalitsus.

Võib ju arutada, kas ühineda või mitte, kuid oma piirkonnast tõsiselt hoolivad juhid on pigem küsimuse ees, kuidas peaks ühinemine toimuma. Nad oskavad vaadata kaugemale ja laiemalt kui ainult vallamaja või linnavalitsuse aknast paistab ning näevad ka mujal toimuvat.

Läti parlament otsustas eelmise aasta 18. detsembril, et 525 omavalitsusüksusest jääb riigis järele vaid 118. Pärast Läti Vabariigi kohalike omavalitsuste valimisi 2009. aasta juunis ei ole seega Valga naaber enam Valka linn, vaid Valka kihelkond, mis koosneb Valka linnast ja viiest praegusest vallast. Elanike arv hakkab uues omavalitsusüksuses olema 11 500.

Meil pole põhjust kahelda, et Läti seim nende aastate jooksul, mis ühinemisseaduse eelnõu menetluses oli, põhjalikult erinevaid variante ei analüüsinud ega parimat lahendust valinud. Tunnistan, et meil ei tuleks Lätilt õppida seda, kuidas ühinemisi läbi viia, vaid pigem seda, et liitumine on vajalik.

Soomes ühines 1. jaanuarist 2009 Ylistaro vald Seinäjoe linna ja Nurmo vallaga. Tähelepanuväärne on see, et kui Ylistaros toetas rahvaküsitlusel liitumist veidi üle poole elanikkonnast, siis Nurmo vallas võitsid rahvaküsitluse ühinemise vastased. Ühinemisotsus võeti aga ühe hääle suuruse ülekaaluga vastu Nurmo vallavolikogus.

Seinäjoe linnale ei olnud toimunud liitumine esimene. Juba 2005 aastal liitus linnaga Peräseinäjoe vald. Selle põhjal tehti järeldus, et volikogu liikmete kvoote uue liitumise puhul kokku ei lepita, nii nagu seda esimesel liitumisel tehti.

Ühinemise mõte on selles, et moodustub üks omavalitsus, mis peab oma töös lähtuma liitumislepingust ja kogu piirkonna arengust, mitte tekitama volikogu koosolekutel konfrontatsioone erinevate piirkondade inimeste vahel.

Omavalitsusüksuse suuruse tõttu on nüüd Seinäjoe üks väheseid Soome piirkondi, kus viimastel aastatel on elanike arv keskmiselt 500 inimese võrra aastas kasvanud. Seda erinevalt teistest väikelinnadest ja valdadest, kus rahvaarv kahaneb.

Linna on loodud viie erineva ülikooli koostöökeskus, mida omavalitsus toetab kahe miljoni euroga aastas. Kasu aga, mis teadusasutuse olemasolust linnale tuleb, on sinna eraldatud summadest kordades suurem.

Selle näite põhjal saame näha nii seda, kuidas ühinemist läbi viia kui ka toimuvaid arenguid. Kindlasti on kahtlejaid, kes ei soovi teiste järel tormama hakata, kuid aastateks analüüsima jääda ja siis liitumisreele hüpata on võimatu.

Kui oleksime näiteks eitanud elektri vajalikkust ja siiamaani peeruvalgel analüüsinud, kas meil voolu vaja on, ei oleks me täna kohe kindlasti need, kes oleme. Aga sädet ja pinget on haldusreformis samamoodi nagu elektriski.

Haldusreformi kohta on hulk erinevaid teooriaid ja keegi ei saa öelda, milline neist just see kõige õigem on. Siiski võib eeldada, et suurem omavalitsus on parem: rohkem rahvast, suurem rahakott, julgemad otsused.

Tänapäeva ideaal on töötada linnas ja elada maal, et lastel oleks ruumi mängida ja ronida. Valgamaa on looduse poolest üks ilusamaid kohti Eestis. Puudu on ainult töökohtadest, et selline kooslus toimima hakkaks.

Kaugtöö võimalikkuse korral on aga juba tulnud meie kanti noori peresid, kes hindavad maalähedast elukeskkonda ega pea paljuks paaril päeval nädalas isegi Tartusse tööle sõita.

Valgamaa Omavalitsuste Liit otsustas 2008. aasta kevadel, et ühinemine võiks aset leida maakonna kolmes piirkonnas: Valga, Tõrva ning Otepää. Tänaseks tundub, et Tõrva piirkonnas on asi toimunud kõige sujuvamalt ning ühinemiseks vajaminevate etappidega on jõutud kõige kaugemale.

Tõrva linnavolikogu tegi Helme ja Põdrala vallale haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks ettepaneku 23. juulil 2007. Töö ühinemisprotsessi kallal käib, kuid kahjuks näitas vähene osavõtt rahvakoosolekutest kohalike soovimatust otseses kaasarääkimises osaleda.

15. augustil 2008 otsustati Valga linnavolikogus teha haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks ettepanek Valga linna lähivaldadele. Koheselt oli liitumisläbirääkimiste vastu Sangaste. Tänaseks on ühinemisprotsessist välja astunud ka Hummuli vallavalitsus, tuues põhjuseks pingelise ajakava ja rahapuuduse.

Teised vallad olid algselt rõõmu ja entusiasmi täis. Paraku, mida konkreetsemaks ja tõsisemaks tegevus läks, seda rohkem kõhklema hakati. Pärast seda kui EAS ühinemisuuringu taotluse tagasi lükkas, otsustati ise rahad kokku panna ja palgata konsultant, kes hakkaks ühinemisprotsessi ette valmistama.

Kurvaks teeb, et enne veel kui midagi jõuti uurima hakata, vallandusid hirmud ning negatiivsed emotsioonid. Peame tõdema, et nii mõnegi poliitiku seisukohad ja maailmavaated on sama muutlikud kui Inglismaa ilm. Aga samas on meil palju inimesi, õpetajatest ettevõtjateni, kes suudaksid ise oma valdkonnas välja tuua selle, millele ühinemisprotsessis tähelepanu peaks pöörama.

Kahjuks ütles  EAS, et kohalike inimeste tasustamiseks Norra EMP fondist raha taotleda ei saa, nemad võiksid panustada oma huvist. Tulevat ikkagi palgata kogemustega hirmkallis konsultant, mis pidavat liitumistel edu tagama.

Peaksime rohkem mõtlema positiivsetele külgedele, mis ühinemine endaga kaasa toob. Tuleks kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas õhku kerkinud küsimustele õiged vastused ja lahendused leida. Väga oluline on ühinemisprotsessis koostöö.

Ühinemine aitab saavutada sotsiaalset ning majanduslikku tervikut. Vähenevad halduskulud, toimub avaliku teeninduse kvaliteedi ühtlustumine kvalifitseeritud töötajate spetsialiseerumise tagajärjel. Suurem rahahulk võimaldab renoveerida vajalikke hooneid, mis on väikestele vallavalitsustele läbi aegade ülejõukäiv olnud.

Ühinemise eesmärk ei ole kaotada külaelu väikevaldades. Vastupidi, ühinemine annab võimaluse jätkata elu seal, kus see täna raskete majanduslike olude tõttu hääbumas.

Paraku sellel sügisel Valgamaal valimisi uues omavalitsuses ei tule, aga jätkuvalt loodame, et ühinemine  toimub enne järgmisi valimisi.