Valgamaa omavalitsuste ühinemiskatel podiseb edasi

Erinevalt Valga ümbruse soiku jäänud ühinemisplaanidest on Helme ja Põdrala vald ning Tõrva linn jõudnud nii kaugele, et piirkonna tõmbekeskustes peetakse temaatilisi rahvakoosolekuid, mis päädivad jaanuari lõpus läbiviidava rahvaküsitlusega.

 

Küsitluse läbiviimiseks saadetakse kõigile Helme, Põdrala ja Tõrva valimisõiguslikele kodanikele koju ankeet küsimusega «Milline on Teie suhtumine kavandatavasse Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla ühinemisse?».

Võimalikud vastusevariandid on «Jah pooldan» ning «Ei poolda». Täidetud ankeedid tuleb vastanutel ise määratud tagastamiskohtadesse viia.

Omavalitsusjuhid seisavad oma piirkonna huvide eest

Ilmunud ka teine kolme omavalitsuse ühinemist käsitlev tasuta infoleht. Trükises saavad teiste seas sõna kolme omavalitsuse juhid, kes vastavad küsimusele, millised on tähtsamad investeeringud, mis vald või linn kindlasti ühinemislepingusse sisse kirjutaks.

Põdrala vallavanem Aivar    Uibu tõi olulisemate valdkondade ja investeeringute seas praeguse Põdrala valla jaoks esile korraliku bussiliikluse tagamise. Ka soovib ta teeninduspunkti rajamist praeguse valla territooriumile sotsiaaltöö paremaks korraldamiseks.

Veel tähtsustab Uibu külakeskuste väljaarendamist, turismi- ja loodusradade loomist, Riidaja ja Pikasilla koolihoonete korrastamist ning Riidaja mõisahoonete rekonstrueerimise jätkamist.

Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnul peaks ühinemisele vastu minnes olema Tõrva linnal rekonstrueeritud lasteaed Mõmmik, tööd olema lõppjärgus noortekeskuses ja keskväljakul. Samuti peaks olema alustatud vee- ja kanalisatsioonitrasside ning puhastusseadmete rajamisega.

Kabrits tõi esile ka, et tuleb leida võimalus rajada piirkonna ühise gümnaasiumi juurde ujula, millele asukoha valimisel lähtutaks koolilaste arvust.

Helme vallavanema Tarmo Tamme arvates on üks kindlatest tulevikusihtidest, et igas suuremas külas peaks olema koht, kus koos käia – külakeskus. Lisaks olemasolevatele oleks vaja rajada uus raamatukogu-külakeskus Linna külla. Lahendus tuleb leida ka Helme-Tõrva piirkonna jaoks ühise hooldekoduteenuse osutamise küsimuses.

Samuti peab Tamme sõnul leidma lahenduse Helme, Linna ja Ala asulate joogivee ning kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks nüüdisaegsel tasemel. Mitmete vajaduste kõrval tõi ka Tarmo Tamm välja Helme-Tõrva piirkonnas juba aastaid jutuks olnud vajaduse korraliku ujula järele.

Kogemused Suure-Jaanist

Möödunud  kolmapäeval kohtusid Helme, Põdrala ja Tõrva omavalitsuste juhid ja volikogude liikmed üheskoos Suure-Jaani valla esindusega. Vald moodustus praegusel kuju 2005. aastal, kui liitusid Suure-Jaani linn ja vald, Olustvere vald ning Vastemõisa vald.   

Suure-Jaani vallavolikogu esimehe Arnold Pastaku sõnul on liitumine  piirkonna jaoks olnud positiivne kogemus. Ühinemisläbirääkimistel paika pandud suuremate investeeringute kava valla tõmbekeskustesse on suudetud täita. Endise nelja väiksema omavalitsuse asemel on nüüd üks pea 6000 elanikuga elujõuline vald.

Miinusena tõi Pastak esile emotsionaalse poole: suuremas omavalitsuses võim paratamatult mõningal määral kaugeneb rahvast. Ehk väiksemas vallas on suurem tõenäosus, et inimestel on omavalitsuses tuttavad ametnikud. Samas suurenes ametnike professionaalsus seoses parema võimalusega konkreetsele tegevusalale keskenduda.

Kui võrrelda ühinemiseelseid omavalitsusi kokku ja nüüdset Suure-Jaani valda,  vähenes ametnike arv suurusjärgus 10 kuni 15 inimest. Suure-Jaani vallavolikogus on 21 liiget, sealhulgas linnal on kohti neli. Seega ei ole realiseerunud hirm, et keskus hakkab domineerima ümbruskonna üle.

Igal kuul toimub Suure-Jaani valla, MTÜde ja külade esindajate ümarlaud, kus omavahel infot jagatakse. Pastaku sõnul on tegemist justkui valla tugistruktuuriga, mis aitab tagada, et erinevate piirkondade soovid on esindatud.

«Muutusi ei tohi karta, muidu võib ühel hetkel olla veel raskem situatsioon,» rääkis Arnold Pastak. Tema arvates tehti viga siis, kui Eestis taastati üheksakümnendatel kolmekümnendate omavalitsuslik struktuur. Tänastes oludes on see tema veendumuse kohaselt mõistlik ümber vaadata, et luua eeldused uuteks arenguteks.