Jõululaps Mati Naruski ehk Valgamaa talunik nr 2 hooldab valla teid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Naruski usub, et augud jääs on allikate tekitatud.
Mati Naruski usub, et augud jääs on allikate tekitatud. Foto: Arvo Meeks

Ühes Otepää kuppelmaastikul asuvas talus pole jõulud mitte ainult rahvakalendritähtpäev ja riigipüha, vaid ka midagi väga isiklikku, kuna Mati Naruski on sündinud pühal ööl ja võtnud naise esimesel jõulupühal.

Olgu alustuseks kohe öeldud, et Mati Naruski pole «Viljaveski» - aegadest tuntud telemees Mati Narusk, aga ka teda teavad paljud. Teavad tema tööde ja tegemiste järgi, teavad kui talunikku.


Valgamaa mees Mati Naruski elab Otepää vallas Tõutsi külas Laane talus, mille ta ostis 1972. aastal 3250 rubla eest.

Jõulud, sünnipäev, pulma-aastapäev – tähtpäevad korraga

Jõulud on ukse ees. Naruskite pere sõidab sel puhul isatallu kokku. Selles peres on aga peale     jõulupühade veel kaks tähtpäeva – isal kui jõululapsel on sünnipäev ja vanematel on ka pulma-aastapäev. Tütar Merikese sõnul kipuvad jõulud küll teisi tähtpäevi varjutama. Isale aga see just meeldibki – ei tee teistele palju tüli, saab korraga kõik üle elatud ja on kergem pidada.

Küll tahaks perenaine Aili Naruski jõuluõhtul ka surnuaeda ja kirikusse minna, aga seda ta tavaliselt teha ei saa, sest külalised jõuavad enne kohale.

Jõululaud tuleb nagu teistelgi, aga vahel väikese erandiga – kopraroogasid ikka igaüks ei paku. Verivorsti tegemisekski on     Aili koprasooli proovinud.

Õnnitlusi saabub mitmel viisil. Mõnelt õnnitlejalt tuleb igaks tähtpäevaks eraldi kaart, mõnelt kõik soovid ühel kaardil.

Abikaasa Aili hinges valitseb neil päevil ka kurbus, kuna tema ema on surnud 19. detsembril ja maetud 26. detsembril. Siis oli ta 11. klassis, aga jõuluaeg seostub alati ka selle kaotusega.

Selles peres kulgeb kõik kuidagi loomulikku rada pidi. Nii oli juba abiellumisegagi. Aili oli siis 19, töötas Põlva hoiukassas raamatupidajana, Mati oli 25, ajas ALMAVÜ asju Põlva rajoonikomitee esimehena. Kui ta hoiukassas komsomolimaksu maksmas käis, jäi talle Aili silma. Peagi jõudsid noored nii kaugele, et hakkasid õhtuti teineteisele luulet lugema.

Ühel päeval ütles Mati Ailile, et tal on natuke raha kogutud, ostaks õige tumeda ülikonna. «Miks?» küsis Aili. «Teeks pulmad ära,» vastas Mati. Tuli välja, et see oligi abieluettepanek.  

Abielu registreeriti sügava lumega talvel jõulu esimesel pühal Põlva perekonnaseisuaktide büroos, pulmapidu peeti Kurmu talus. Aili mäletab sõrmustatud käe sõrmevahes õnnitlustest tekkinud ville ja pulmaööd ümara õlekoti peal vanaaegses voodis, kust noorpaar kogu aeg maha veerema kippus.

Aili õpetajad imestasid, kuidas nii vaikne tüdruk esimeste hulgas mehele läks. Mees aga leidis, et kahekümne viie aastaselt on paras naine ära võtta. Nüüd saab sellest 43 aastat. Paistab, et õige naine sai valitud.  

Kodu, mis on igaveses remondis

Mati ja Aili Naruski elasid esmalt Põlva lähedal Mammastes kahekorruselise maja kahetoalises korteris. Laste kasvatamiseks pidasid nad siiski vajalikuks oma­ette elamine muretseda ja nii hakkasidki Eestis ringi vaatama.

Neile hakkas meeldima talukoht Otepää-mail ja nii kolisid nad Põlvamaalt Valgamaale. Oli aasta 1972. Koht oli küllaltki korras.  Aegade jooksul on aga siin palju muutunud. Elumaja on pikkust juurde saanud, ruume ümber ehitatud, teine korrus välja ehitatud, väikesed aknad suurtega vahetatud.

Pererahvas naerab, et nende maja on igaveses remondis. Praegu on käsil ruumide seintes palkide paljastamine. «Ikka kirstule lähemale. Kuidas muidu seal pärast ennast tunned, kui ei oska puidu sees olla,» seletab perenaine nende ettevõtmist.

Õues on mitmesugused puidust valmistatud kujud – puu­mamma, öökullid, suur ja väike karu, metssiga. Need on meisterdanud üks nüüd Hiiumaal elav endine selle kandi karjatalitaja Maire Põldmaa.  

Talunik nr 2 on leidnud oma hobi

Mati Naruski nimetab end Valgamaa talunikuks nr 2. Ta oli ka taluliidu asutamise initsiatiivgrupis. Ehitas endale siis suure lauda, muretses sinna 30 lüpsilehma. Ajad muutusid ja naisele käis laudatöö üle jõu. Kui ta infarkti sai, lõpetati see tegevus ära. Praegu on talus vaid kaks koera ja külla tulnud ning jäänud kass.

Talul on 11 hektarit põllumaad. Varem renditi seda isegi juurde. «Nüüd niidan PRIA toetusega sealt heina ära,» rääkis Naruski. Endale veel kasvatatakse aedvilja ja kartulit, aga see ei tasu ka ennast ära. Ent peremees ei kurda. Perefirmaga teeb veoteenuseid. Väikesed puidutööd on nii hobi kui ka sissetulek pensionile lisaks.

Mati Naruskil on kahe sahaga lumetõrjetraktor, väiketraktor, mille külge käib heinaniiduk, ja frontaalkopp. Valgamaalase külaskäigu ajalgi käidi temaga lepingut sõlmimas, et ta võtaks viie küla lumetõrje enda hooleks. Teehooldust vallale on ta teenustööna ikka teinud. Tormi ajalgi pidi väljas olema.

Endises laudas on puidu- ja rauatöökoda. Peremees valmistab seal endale kõik ehituseks vajaliku, on ka teenustöid teinud. Katuse­laastudki pole talle võõrad.

Laane talul on 43 hektarit maad, sellest 18 hektarit metsamaad, seitse-kaheksa on veekogude all. Mets on tagavaraks. Sealt saab kütte oma tarbeks ja muud tarbepuud.

Matile meeldib järvi rajada. Üks neist oli enne heinamaa. Majandiaegsed turbamulla karjääridki on järveks tehtud. Praegu on tal kolmas pooleli. Tema ei raja neid selleks, et seal kultuuriüritusi korraldada. Talle meeldib loodus, tal on vajadus järvi teha, talle meeldib vesi ja vesiroosid selle peal.

Suurveega tulid haugid, särjed ja ahvenad Laane talu järve. Perenaine armastab kala püüda. Mõnikord teevad ka seda mehega kahekesi.  

Veekogu on rõõmuallikas, vahel võib aga ka elu ohtu seada. Peremees läks kord kummipaadiga järvejäässe vajunud koera päästma. Paat läks kummuli ja langes päästjale peale. Õnneks sai ta haarata järve saarel kasvava põõsa okstest ja enda nii välja tõmmata. Koer uppus paraku ära. Peremees tegi talle puukirstu ja mattis väärikalt.

Kuigi koerast oli väga kahju, oli hing ometi rahul, et sai teha kõik, mis tema võimuses.

Perenaine on eluaeg luuletusi loonud. Omal ajal on tal neid maakonnalehes päris palju avaldatudki.

Peremees on jahimees, Pühajärve jahiseltsi liige. Metsas kolamise huvi on tema sugupuus vanaisast peale olnud, nagu ta ise räägib. 2007. aasta detsembri «Eesti Jahimehes» kirjutas Mati Naruski: «Mets katab, toidab, kaitseb, ravib, rahustab.»

Seda vana tõde ta usub. Sügis- ja talvisel jahihooajal osaleb ta ühisjahis. Muidu käib metsas juba meelsamini fotoaparaadi kui püssiga. Oma jahiseltsiga on ta ka Soomes Euroopa jahimessil käinud.

Metsaga on Mati Naruski mitut moodi seotud. Mitte kaugel tema kodust asub Rootsis elavale Addold Mossinile kuuluv taara­usu keskus. Naruski on selle vanem ja hooldaja.

Aino Kallase novelli «Püha jõe kättemaks» jõgi saab alguse Naruskite kodu lähedal asuva Ilmjärve kooli juurest metsast. Mati Naruski kui MTÜ Kappermäe liige tahab selle ühingu kaudu lastele loodusharidust anda ja ümbruskonnaga seotud vanaaegseid lugusid elustada.

Aktiivse inimesena on ta pikalt külavanem olnud. Nüüd on külavanem ja MTÜ eestvedaja Peeter Kangur, Naruski aktiivne kaasalööja. Tõutsi küla on tema sõnul ümbruskonna kõige lasterikkam paik. Talunikul on lastega hea side. Lasteaia lastega on ta linnupuure kokku löönud ja üles pannud. Kui linnuhääli käidi metsas koos kuulamas, oli ka üks linnuteadlane kohale kutsutud.

«Siin on ju hea ümber järve jalutada ja loodust tutvustada,» rääkis Mati Naruski.

Naruskite kodu ei ole turismitalu. Nad ei taha, et võõrad inimesed kogu aeg nende talus oleksid. Mitmesugused loomeinimesed on aga küll külas käinud, oma jälje külalisteraamatusse ja riiulile jätnud. Luulelaagreidki on siin korraldatud.

Üks külaline on olnud kirjanik Mats Traat, kelle sünnikodu Kuutsemäel. Temaga käidi ka taara­usu keskuses. Traadi raamatud on  Mati Naruskil kõik läbi loetud.  

Jõululaps Mati Naruski on luulelise hingega. Kas temale jõuluvana ka tuleb, ei tea. Et ta aga pere keskel mandoliini kätte võtab ja laulma hakkab, see võib küll juhtuda. Nad ju kõik lauluinimesed.

-------------------------------------

Mati Naruski

Sünniaeg: 25. detsember 1940 kell üks öösel.

Sünnikoht: Põlvamaa Mooste vald, Suuremetsa küla, Kurmu talu

Kooliharidus: Jaanimõisa 7klassiline kool (1956), Tartu elektrimehaanikute kool (1958), Väimela tehnikum elektrifitseerimise alal (1972).

Tööraamat: brigadir Meeksi ja Mehikoorma vahelise kõrgepingeliini ehitusel, ALMAVÜ Põlva rajoonikomitee esimees, elektrik Põlva teeninduskombinaadis, Põlva kolhoosis, Valgamaa Kommunisti sovhoosis.

Tegevus: talunik.

Pulmapäev: 25. detsember 1965

Pere: abikaasa Aili Naruski, kolm last ja üheksa lapselast. Tütar Õnneke on Karula valla sotsiaaltöötaja, poeg Esmar elab Maardus, peab vanematega koos perefirmat OÜ Eritehnik, tütar Merike on praegu lapsepuhkusel.

---------------------------------------

Kommentaar

Ülle Kübarsepp, ajakirjanik, talupidaja

«Tunnen Matit nii kaua, et ei mäletagi, millal teda esimest korda nägin. Kindlasti jääb see Kommunisti sovhoosi, hiljem Pühajärve sovhoosi aegadesse. Mina toimetasin oma loomaarsti toimetusi, tema enda omasid. Tihedamalt hakkasime suhtlema  kaheksakümnendate lõpus ja  üheksakümnendate alguses, kui algas hoogne ja optimistlik taluliikumise aeg.

Meie pered olid maakonnas esimeste seas, kes julgesid alustada talupidamisega. Päris alguses tegutsesid nii sovhoos kui talud paralleelselt, mis tekitas palju pingeid eri kogukondade vahel. Aga Matit tean alati kui väga diplomaatiliselt käituvat inimest, vaieldamatut arvamusliidrit ja eestvedajat.

Koos hea naabri ja mõttekaaslase Taavi Pargiga käisid nad esimestena ka välismaal uuemaaegset talundust uurimas ning pruugitud põllutehnikat toomas.
Omal ajal oleme koos käinud igasugustel õppepäevadel: küll loomakasvatuspäevadel, küll põllu- ja turismipäevadel ning kindlasti kusagil veel. 

Kuna olime üks üsna aktiivne seltskond maainimesi, oli meil liikumist palju. Kuigi ajad on olnud muutlikud, on Mati endiselt ree peal: ta on leidnud uued väljakutsed, pole vanasse kinni jäänud.»

Aili Naruski, abikaasa

«Teist sellist meest ei leia. Mati on naeruline, vaikne, ei vaidle naisele vastu, rahulik, töökas, tark, edasipüüdlik, õpihimuline – mida näeb, teeb järele. Vanaisana peaks ta lastelaste vastu küll nõudlikum olema.»

Merike Naruski, vanematekodus elav tütar

«Mati on isa, nagu üks isa olema peab: armastav, kodust hooliv, töökas, leidlik, alati lahtiste kätega, oskab kõike mingi nõksuga parandada ja maakeeles öeldes sitastki saia teha.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles