Ühineme parema elu nimel

Valga linnavolikogu 15. augusti 2008. aasta otsuse nr 41 «Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine» alusel tehti Taheva, Karula, Hummuli, Tõlliste, Õru ja Sangaste vallavolikogudele ettepanek ühinemisläbirääkimiste algatamiseks.

 

Sangaste vallavolikogu keeldus, kuid teised olid nõus, et väikesel vallal on keeruline toime tulla ja seetõttu peaks kaaluma ühinemisvõimalusi.

Omavalitsuste ühinemise eesmärkidena nähakse eeskätt kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse parandamist, omavalitsuste jätkusuutlikkuse ja investeerimisvõime tõstmist ning kulutuste, efektiivsuse ja mõjususe kasvu. Samas on oluline ka valdade kogukondliku iseotsustamise ja poliitilise terviku säilitamine, et tagada omavalitsuste poliitiline ühtsus ja terviklikkus.

Nüüd on ühinemise eestvedajad andnud protsessile täiskäigu ja neil on kindel plaan teha ühinemine teoks enne 18. oktoobril 2009 toimuvaid kohalike omavalitsuse volikogude valimisi.  

Erinevate arutelude ja probleemidega tegelevaid töögruppe ei ole veel kokku saadud, kuid juba on tehtud vallavolikogudele ettepanek sõlmida koostööleping Valga linna, Taheva valla, Karula valla, Hummuli valla, Tõlliste valla ja Õru valla vahel ühinemise ettevalmistamiseks, ühinemisprotsessi korraldamiseks ja ühinemislepingu sõlmimiseks.

Hetkel paistab, et ühineme ühinemise pärast – mitte selleks, et elu läheks paremaks.

Muret tekitab see, et niinimetatud eestvedajad ei ole meie ühises häälekandjas – ajalehes Valgamaalane – varem kirjutanud ühtegi artiklit ühinemise teemal. Teen ettepaneku kõigile, kellel arukas arvamus ühinemisest olemas, sellest kirjutada. Arvan, et ilma avaliku aruteluta ei saa teha parimat otsust.

Volikogude liikmed on ka pädevamad otsustama, kui vallaelanikud avaldavad arvamust ja neil on rahva poolt- või vastuhääled seljataga. Rahvas saab oma arvamust avaldada volikogus olevate esindajate kaudu, sest ühinemise otsustavad volikogud.

Seadus käsib küll välja selgitada rahva arvamuse, kuid selle võib ainult teadmiseks võtta. Meil ei ole tarvis, et asi lihtsalt ära  tehtaks – asjast peaks ikka asja saama.  

Ühinemiseelsete kokkulepete põhiline probleem on see, et ühinemise tulemusena moodustatud uuel omavalitsusel puudub seadusandlik kohustus neid arvestada. Kui enne on olemas mitu osapoolt, kes milleski omavahel kokku lepivad, siis ühinemisjärgselt neid enam ei eksisteeri.

Pärast volikogu valimisi tekib uus situatsioon, kus kohalike poliitiliste jõudude vahekord võib olla ühinemiseelsest täiesti erinev. Kuna volikogu pädevuses on otsustada kõiki olulisemaid küsimusi, ka valla põhimääruse muutmist, sõltub ühinemiseelsete kokkulepete arvestamine pigem uute jõudude heast tahtest kui neil lasuvast kohustusest.

Seoses sellega tekib mul küsimus, kuidas saab maarahva hääl volikogus esindatud, kuna linna- ja maaelanike hulk ei ole võrreldav, vahe on kordades. On räägitud osavaldade moodustamisest, kuid siis võivad valgalased jälle arvata, et linnaelanike otsuseid teeb ebaproportsionaalselt palju maakaid. Peale selle võib uus volikogu edaspidi teha otsuse osavallad kaotada.

Arutlegem ühinemisest sõpradega ja volikogude liikmetega ning avaldagem arvamust.