Riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Võru-Valga regiooni loodusvaht Mati Urbanik on täheldanud, et kui külmaks läheb, hakkab tulema teateid väidetavalt jäässe külmunud luikedest.
Jääl kõhutavad luiged ei tarvitse külmunud olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tavaliselt asi nii hull ei ole,» teadis Urbanik. «Kui päästjad jõuavad luigele viie-kuue meetri kaugusele, tõusevad äsjased abivajajad lendu ja maanduvad mõnesaja meetri kaugusele.»
Loodusvahi praktikas on siiski üks kinnikülmumine olnud. Murdunud tiivaga luigel külmus jäässe kehast eemalehoidev murdunud tiivaosa.
«Esimene teade luige võimalikust kinnikülmumisest tuli tänavu sügisel Võrtsjärvest lõunas paiknevalt Kullijärvelt,» rääkis Urbanik. «Tegu oli nõrgaks jäänud ja veel mitte lendava linnuga, kes siiski ise liikuma sai.»
Loodusvahi väitel võib eriti hommikupoolikuti veekogudel kössitavaid luiki tihti näha, kuid külmumisohus ei tarvitse linnud olla ja enne looduskaitsjate teavitamist tasuks mõni aeg jälgida, kas lind siiski ise liikuma ei hakka.
«Olen mitme teate peale välja sõitnud, ent kohale jõudes on selgunud, et lind on juba tuule tiibadesse saanud ja minema lennanud,» lisas ta.