Ligikaudu 25 000 eestimaalast tegid möödunud laupäeval taas ära ehk osalesid «Teeme ära» talgupäeval. Valgamaal registreeriti väga erinevaid talguid: koristati metsaaluseid pürgist, korrastati külaplatse, firmadki kutsusid talgulisi oma territooriumile heakorratöid tegema.
Talgupäeva Valgamaa koordinaator Aili Keldo ütles, et korraldajad pakkusid töölistele ka midagi söögipoolist ning päev sarnanes juba traditsioonilistele talgutele.
Samas ütles RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp, et RMK töötajad puhastavad pidevalt metsaaluseid prügist ning rõhutas, et aktsiooni poleks üldse tarvis, kui inimesed enda järelt koristaksid ning rämpsu metsa alla ei viiks.
Ühelt poolt on see koristuskampaania igati tervitatav, rõhutades kestvat probleemi, et hoolimata prügikonteineritest ja jäätmejaamadest, leidub ikkagi neid, kes oma sodi suvalisse kohta maha sokutavad. Ehk kasvatab iga-aastane talgupäev eestimaalaste teadlikkust ning prügi enam nii palju loodusesse vedelema ei jõua.
Teisalt jällegi – nähes talgute nimekirjas ka mitmete firmade korraldatud talgupäevi, tekib küsimus, kas mitte iga firma või ettevõte ei peaks suutma ise oma territooriumi korras hoida. Seisneb ju «Teeme ära» mõte selles, et igaüks meist saaks tulemist kasu, näiteks on meeldiv korrastatud linnapargis jalutamas käia.
Loomulikult tegi iga talguline ise otsuse, millises kohas kaasa lüüa. Külaplatsi või linnapargi korrashoid on ikkagi kõigi kodanike ühine mure, kuid samas tekib küsimus, kas selleks on tarvis üle-eestilist talgupäeva.
Kui igaüks meist järjepidevalt jätaks kas või kommipaberi või suitsukoni maha viskamata – suuremast prahist rääkimata –, oleks sellestki juba ümbrus tunduvalt puhtam ning kõigil meeldivam oma kodukohas ringi askeldada.
Nagu kirjutab Hando Runnel oma luuletuses: «Muuda ennast, muutub maailm, / mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu.»