/nginx/o/2011/03/17/539552t1hd690.jpg)
Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid, mida tasuks rünnakute eest kaitsta.
Unised mesikäpad müttavad ringi
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
17. märts 2011, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. «Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad mesilas, mille karu kord juba avastanud on, kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna »Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus«,» ütles Talvi.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava, vähemalt viietraadilise elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tavalise tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, kasutada visuaalseid, akustilisi ja keemilisi peleteid.
2010. aastal tekitasid pruunkarud Eestis mesitarusid rüüstates teadaolevalt kahju 39 mesinikule, kahjustades kokku 76 mesitaru. Kuivõrd pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, esines ka mesinikele tekitatud kahjusid ühtlaselt üle mandri. Kõige enam oli kahjustusjuhte Harju- ja Raplamaal.
Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro (193 249 krooni) ulatuses. Hüvitamisel hinnatakse omavastutuse osa määramisel meetmeid, mida kahjude ennetamiseks kasutatud. Keskkonnamet hüvitab ka asjakohased kulutused, mis tehtud, et kahjustusi vältida.