Valga hoonestuse kurvast olukorrast on Valgamaalase veergudel viimastel aastatel korduvalt juttu olnud. Tänaseski lehes on juttu kahest kesklinnas asuvast majast, mille tulevik küsimusi tekitab.
Juhtkiri: Milleks meile kirik?
12. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga Jaani kiriku olukord on pakkunud kõneainet juba aastaid – seda mitmeski mõttes.
Ühelt poolt on kurvas olukorras terves Eestis unikaalse ovaalse põhiplaaniga kirikuhoone.
Teisalt ei ole kirikul juba mõnda aega päris oma hingekarjast ja enamasti viib hooldajaõpetajana jumalateenistusi läbi EELK Valga praostkonna praost Vallo Ehasalu, kelle kodukogudus Elvas. Tema sõnul puudub raha, et kirikuhoone remondiga alustada.
Uuringute andmetel võib eestlasi pidada üheks maailma kõige usuleigemaks rahvaks. Seda just kristlikus mõttes: pigem usutakse pendlimeest või kaardimoori kui pühakirja.
Seetõttu võib tekkida küsimus, kas on meil kirikut üldse vaja. Paljudel ilmselt polegi. Tänane Valgamaalanegi pakub välja muid võimalusi, kuidas abi saada. Samas tõdeb maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Ülla Visnapuu, et märkame tihti tarku, rikkaid ja osavaid, kuid abivajajat ei näe.
Kirik on aastasadu õpetanud, et kõik inimesed on võrdsed ja igaühel on õigus halastusele. Kui usu roll ühiskonnas vähenenud, tulebki abi otsida mujalt. Ent mõnel on seda kõige lihtsam saada just pühakirjast ja kirikust.
Unustada ei tohiks sedagi, et Friedrich Ladegasti valmistatud Valga Jaani kiriku orel kuulub asjatundjate hinnangul Euroopa 200 parima hulka. Seega on kirikuhoonel oluline roll kultuurikandjanagi ning raha pühakoja korrastamiseks tuleb leida.
Tühjaks on jäänud ka linnavalitsuse vastas asuv hoone, kus viimati tegutses Punane Rist. Loodetavasti saab vähemalt too maja peagi uued asukad – see hoiaks ära nii mõnegi probleemi.