Valgas on aeg-ajalt tõstatunud küsimus kunagise kõlakoja taastamisest, veel sagedamini aga laululava vajadusest. Nüüd on linnavalitsusel välja pakkuda üks plaan.
Laululava asukoht tekitab küsimusi ja probleeme
27. oktoober 2010, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga linnavalitsuse otsusega 14. septembrist on heaks kiidetud Valga Säde pargi ja selle lähiümbruse detailplaneering. Maanõunik Lenna Hingla sõnul tahetakse sellega määrata ehitusõigus kontserdipaiga rajamiseks ja taastada kunagise Säde seltsimaja hoone ehitusmahud.
Eskiislahendusega on lubatud rajada vabaõhulava Valga keskraamatukogu esisele platsile, lava ehitusalune pind võib olla 375 ruutmeetrit ja kõrgus 20 meetrit. Vabaduse 8 asuvat muuseumihoonet võib laiendada 600ruutmeetrisele pinnale ja hoone suurim lubatud kõrgus võib olla 23 meetrit ehk kuni kolm korrust. Arhitekti sõnul rekonstrueeritakse selle planeeringuga ka Säde park ja selle valgustus.
Kuna Hingla sõnul on planeeringu koostamine avalik ja võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestav protsess, kutsus linnavalitsus planeeritava maa-ala kinnisasja omanikud eskiislahendust tutvustavale arutelule.
Osales neliteist inimest. Planeeringualaga piirnevate majade elanikest kohalolnud tundsid huvi, kas parki tulevad ka suure helivõimendusega tuurikontserdid, miks laululava ei ehitata kunagise kõlakoja kohale, kuidas rajatakse juurdepääs kontserdipaika, kuidas lahendatakse parkimine, kas istepingid jäävad alatiselt platsile ning ega Säde parki viimati lagedaks raiuta.
Maanõunik Lenna Hingla ja arhitekt Peep Moorasti vastustest selgus, et kõlakoja endisele kohale Säde pargis ei saa lava ehitada, kuna osa sellest on praeguse kultuurimaja all.
Suured tuurikontserdid jäävat toimuma ikka linnapargis ja teisaldataval laval. Kesklinna platsil tahetakse korraldada väiksemale publikule mõeldud intiimsemaid kultuuriüritusi, nagu näiteks saja küünla õhtu. Platsile hakkab pääsema kultuurimaja poolt ja seega ei häirita teisel pool asuvate kortermajade elanikke.
Kontserdipaiga loomine kesklinna tekitas kahepidiseid mõtteid ka muuseumi direktoris Pille Tomsonis. Ühest küljest on õhtuti linn tühi, inimesed ei tule välja, see ala muudakski kesklinna atraktiivsemaks. Teisest küljest oli Tomsonil küsimus: kuidas saab lage asfaltplats olla intiimne kontserdipaik? Arhitekti sõnul on aga see asjaolu projektiga lahendatav.
Üks muinsuskaitseala elanik kardab aga kontserdipaigaga kaasnevat müra sedavõrd, et on valmis endale linnalt uut korterit nõudma, kuna tema kinnisvara väärtus vähenevat selle tõttu oluliselt.
Arutelu lõpus võttis Lenna Hingla ettepanekud kokku sõnastuses: laululava asukoht tuleb läbi mõelda, kuna sellega kaasnevad müra, valgusreostus ja parkimisprobleemid.