Taotleme võrdset kohtlemist

, endine kirikuõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heino Nurk
Heino Nurk Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ühel ilusal hommikul möödunud kevadel leidsin oma postkastist kutse kristlikule pere- ja paarisuhte seminarile. Mõtlesin, et ega küsija suu pihta ei lööda ja saatsin vastuseks sooviavalduse osa võtta sellest seminarist koos oma partneriga.

Ma ei saanud kunagi oma avaldusele kirjalikku vastust, kuid mõne nädala pärast helistas mulle seminari korraldanud ametivend. Ta vabandas, et meid polevat võimalik kutsuda osalema, sest tegemist olevat usuliselt küllaltki konservatiivse seltskonnaga, keda meie osalemine tõsiselt häiriks.

Tänasin teda ausa vastuse eest, mille peale kolleeg ütles, et vaatamata keeldumisele ei kahanevat karvavõrdki tema ja teiste korraldajate lugupidamine minu vastu.

Mind eriti ei üllatanud asjade käik, kuid see pani mind senisest tõsisemalt mõtlema vajadusele leida koht, kuhu me koos partneri ja teiste kristlastest mees- ja naispaaridega võiksime minna, et jagada oma suhete rõõme ja raskusi.

Lisaks mõtlemisele hakkasin sellest ka rääkima. Selgus, et taolisi juhtumeid on ette tulnud paljudel teistelgi kristlastel, kes elavad samasooliste kaaslastega. Meie kogemusi ühendas otsekui nähtamatu, kuid läbipääsmatu vaheseina tajumine kogudusekaaslaste ja kolleegide ning meie endi vahel.

Neist mõttevahetustest kasvas välja idee luua ühing seksuaalvähemustesse kuuluvatele usklikele inimestele erinevates kirikutes. Tahtsime ruumi, kus võiks tegutseda kartuseta põrgata vastu sellist läbipaistvat ja läbipääsmatut, kirja panemata ja selgeks rääkimata reeglite seina.

Teadvustasime, et vajame kohta, kus võiksime olla omavahel lõpuni avameelsed, kedagi piinlikult vaikima ja silmi maha lööma või meist lihtsalt mööda vaatama sundimata.

11. augustil saatsime äriregistrile MTÜ Geikristlaste Kogu asutamisdokumendi ja põhikirja ning viie päeva pärast saime kirjaliku teate ühingu registreerimise kohta.

Geikristlaste Kogu (GK) on homoseksuaalseid kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Meie eesmärk on seksuaalvähemustele võrdse kohtlemise taotlemine ja võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ning usulistes ühendustes.

Tahame toetada usulist ja isiksuslikku kasvamist ning vaimset ja kehalist tervenemist, arendades osaduselu ja pakkudes usaldusväärset teavet ristiusu ning seksuaalse orientatsiooni küsimustes.

Kõige selle saavutamise nimel tahame tegeleda hingehoiu, hardus- ja osaduselu; nõustamise ja hoolekande; koolituse, kirjastamise ja teavitustöö; noorte seksuaalkasvatuse, terviseedenduse ja õigusabi korraldamisega.



Tänaseks oleme avanud oma kodulehe aadressil www.kristlased.ee ja Facebooki sõbralehe nimega Geikristlaste Kogu. Sealt võib leida vaimuliku mõtiskluse igaks päevaks, uudiseid, lugemissoovitusi ning küsitluse selle kohta, mida oodatakse Geikristlaste Kogult.

Seni ootab kõige rohkem – 31% vastanutest – dialoogi arendamist kirikuga võrdse kohtlemise teemal ja 25% seksuaalvähemustele võrdsete võimaluste eestkostega tegelemist.

Siit järeldub, et meil tuleb nimetatud paljudest võimalikest kavatsetud tegevustest alustada uurimustööga seksuaalvähemuste olukorra ja neisse suhtumise kohta. Usaldusväärsete andmeteta toimunust ei saaks arendada dialoogi ega tegeleda eestkostega.

Oleme kavatsenud kõigepealt hakata koguma inimeste lugusid, mida oleks võimalik kasutada akadeemilistes uurimustes. Selleks palume kõigil, kes valmis kogemusi jagama, neid kirja panna ja meile saata või kutsuda meid kuulama. Kogutud materjale tahame kasutada teaduslike artiklite, magistri- ja loodetavasti ka doktoriväitekirjade allikana.

Järgmine suur töö on laiemale Eesti avalikkusele usaldusväärse ja ajakohase info andmine ristiusu ja homoseksuaalsuse teemadel. Praegu on Eestis mõlemal alal palju valgeid laike ja musti auke. See on selgelt avaldunud ka hiljutises avalikus homodebatis.

Postsekulaarses ühiskonnas ei ole kirikutel ülimat arvamusjõudu ühiskonnaelu üle, kuid nad pole ka ühiskonna asjade otsustamisest täiesti kõrvale tõrjutud. Kirikuid käsitletakse kui kodanikeühendusi, kellelt oodatakse kaasarääkimist rahvale olulistes küsimustes võrdsetel alustel kõigi teiste valitsusväliste organisatsioonidega.

Kahjuks on levinud arvamus, et kristlased on seksuaalvähemuste õiguste kõige ägedamad vastased. Julgen väita, et see ei ole tõsi. Nii võib öelda küll praeguste kirikute juhtkondade kohta, kuid see ei kehti kõigi inimeste kohta kirikus.

Me ei nõustu dokumendiga «Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses» aastast 2008 ega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kirikukogu möödunud aasta lõpul vastu võetud seisukohtadega. Need ei ole kiriku arvamus, sest kirikuliikmete, ammugi mitte seksuaalvähemustesse kuuluvate kristlaste ega antud ala ekspertidega ei ole kunagi nõu peetud.

Nagu väitis doktor Jaan Lahe, ei ole Eestis seni registreeritud ühtki akadeemilist uurimust antud teemal.

Geikristlaste Kogu seab oma ülesandeks tasakaalustada fundamentalistlikult meelestatud kirikujuhtide seisukohti teise poole arvamuste väljaütlemisega. Meie kogudustes on alati olnud geikristlasi ja neid mõistvaid ning toetavaid koguduseliikmeid, kelle hääle tahame kuuldavaks teha.

Tegu on Heino Nurga ettekandega 8.–9. oktoobril Tallinna Tehnikaülikooli inimõiguste keskuse eestvedamisel toimunud rahvusvaheline võrdse kohtlemise konverentsil «Erinevus rikastab». Avaldatakse toimetatud kujul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles