/nginx/o/2017/12/05/7380259t1h022f.jpg)
Eesti riigi eelarvest makstavad põllumajandus- ja maaelutoetused ei ole kunagi olnud nii suured kui viimastel aastatel. Vaatamata vähenenud eelarvetuludele on põllumajandusministeeriumi ja regionaalministri kaudu makstavad toetused oluliselt suurenenud.
Eelarvepoliitika kinnitab, et maaelu on valitsuse üks suuremaid prioriteete. Suurenenud Eesti riigi toetused võimaldavad majanduslikult raskel ajal paremini kasutada ka Euroopa Liidu toetusi.
Põllumajandusministeeriumi kaudu Valgamaale makstud toetused on olnud ligi 150 miljonit krooni aastas, mis teeb aastatel 2007–2009 kokku 444 miljonit krooni. Võrreldes vallaeelarvetega on see märkimisväärselt suur summa. Sellega on põllumajandusministeerium olnud heaks sõnumitoojaks paljudele talupidajatele ja ettevõtjatele, MTÜdele ja kohalikele omavalitsustele.
Vaatamata aktiivsele selgitustööle arvatakse jätkuvalt, et põllumajandusministeeriumi kaudu toetatakse ainult põllumajanduslikku tegevust. Tegelikult makstakse ka erinevaid investeeringutoetusi, metsa-, keskkonna- ja kalandustoetusi. Mittepõllumajandusliku ettevõtluse edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks on mitmekesistamise toetused, mida mullu maksti Valgamaal 10,5 miljonit krooni.
Maapiirkondade sotsiaal-kultuurilise elu arendamiseks on eraldi toetused, millega soodustatakse kogukondade ühiseid tegevusi ning säilitatakse ajaloolisi väärtusi ja traditsioone. Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse ning
Leader-meetme kaudu makstakse kuni 2013. aastani 1,5 miljardit krooni toetusi.
Ainuüksi 2008. aastal investeeriti nende meetmetega küla- ja kultuurimajadesse üle 100 miljoni krooni. Sellega on põllumajandusministeerium suurim maakultuuri rahastaja.
2009. aastal maksti Valgamaale kahe mainitud meetmega pea 10,6 miljoni krooni toetusi. Valgamaal on üks Leader-meetme piirkond – MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.
Maikuu alguses kiitis PRIA heaks 2010. aasta külade uuendamise ja arendamise investeeringutaotlused. Valgamaale eraldati 10,9 miljonit krooni. Kohalikest ideedest ja nende elluviijatest annab hea ülevaate lisatud tabel.
Nagu tabelist näha võib, on põllumajandusministeeriumi kaudu makstud toetused seltsielu käivitavaks mootoriks maal.
Eestile on väga oluline toetuste ärakasutamine, sest lisaks piirkonna arendamisele ja ettevõtluse elavdamisele laekub ligi kolmandik makstud toetustest riigikassasse maksudena tagasi. Seetõttu on põllumajandusministeeriumi prioriteediks toetuste efektiivne kasutamine, mis teenib kõigi inimeste, sealhulgas linnaelanike huve. Jätkuks
ainult ideid ja algatusvõimelisi entusiaste!