/nginx/o/2010/05/14/367748t1h5c08.jpg)
Suur suvi on ukse ees ning sellega seostatakse ka korralikku lõõgastumist veekogude ääres. Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja Tanel Tiirats aga rõhutab, et seal tuleb toimida loodust säästvalt.
Veekogude ääres kehtivad kindlad reeglid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis vahe on avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul?
«Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Avalikuks kasutamiseks määratud võivad kuuluda nii riigile kui eraomanikule ja nende nimekiri on kehtestatud valitsuse määrusega.»
Mida tähendab veekogu avalik kasutamine?
«Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ning kalapüük kalapüügiseaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses. Samas peab silmas pidama, et oma tegevusega põhjendamatult võõrast kinnisasja ei kahjustataks.»
Veeseadusest võib leida kallasraja mõiste. Selgitage palun selle tähendust.
«Kallasrada on kaldariba veekoguäärses kaldavööndis. Veeseaduse kohaselt on laevatatavate veekogude kallasraja laius kümme ja teistel siseveekogudel neli meetrit. Valgamaal on laevatatavad Võrtsjärve lõunatipp ning Väike Emajõgi alates Võrtsjärvest kuni Pikasilla sillani.
Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja peab tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Eraveekogul, mis avalikuks kasutamiseks määratud ei ole, vabalt läbitavat kallasrada olema ei pea.»
Milliste reeglitega inimesed kallasrajal liikudes arvestama peavad? Kas seal kehtib ka kellaajaga seotud piiranguid?
«Mööda kallasrada võib igaüks vabalt ja takistamatult liikuda, samas ei tohi kahjustada ega risustada kaldaomaniku vara, sest kinnisasi võib ulatuda veepiirini.
Kellaajalisi piiranguid kallasrajal liikumisel pole. Oluline roll on kallasrajal ka veelt maale suundujal, et veekogul liikleja hädaolukorras randuda saaks.»
Mida peab silmas pidama, kui liigutakse eraomandisse kuuluva veekogu ääres?
«Piiratud või tähistatud kinnisasjal, mis eraomanikule kuulub, maaomaniku loata viibida ei tohi. Kui kinnisasi on piiramata ja tähistamata, ei pea võõral kinnistul päikesetõusust päikeseloojanguni viibimiseks maaomanikult nõusolekut küsima. See ei puuduta aga õueala, kus liikumiseks kindlasti omanikult nõusolekut küsima peab.
Piiramata ja tähistamata kinnisasja puhul võib omanik, kes sulgenud veekogu kaldani viiva temale kuuluva sõidutee, küll mootorsõidukiga liiklemise keelata, kuid jalgsi veekogu äärde minekut mitte.»
Mida teha, kui omanik on piiranud juurdepääsu kallasrajale?
«Kui eramaa on piiratud ja tähistatud, ei tohi kinnistu omaniku loata tema kinnistul viibida ja avaliku juurdepääsu võimaluse kallasrajale peab sellisel puhul üld- ja detailplaneeringutega tagama kohalik omavalitsus.
Kui kohalik omavalitsus on näinud vaeva ning rajanud veekogu juurde viiva tee, peaksid suvitajad ja kalastajad seda hindama ja kasutama, mitte eratee sildiga tähistatud teedele kippuma.»
Kui lähedale veekogu kaldale sõidukiga võib sõita?
«Sõidukiga tohib veekogude piiranguvööndis sõita selleks ette nähtud teel ja parkida selleks ette nähtud kohas. Võrtsjärve ranna piiranguvööndi laius on 200 meetrit kalda veepiirist. Üle kümne hektari suurusel järvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõgedel ja ojadel on vöönd 100 meetrit, kuni kümne hektari suurusel järvel ja kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal aga 50 meetrit.
Samas tuleb ikka ette juhuseid, kus sõidetakse veekogu kaldale ja pargitakse sõiduk kohta, kus puudub pinnastee. Selline tegevus lõhub veekogu kaldaid ja on karistatav.»
Kus harrastuskalamees õnge vette võib visata?
«Eraveekogul võib kala püüda või lubada seda teistel teha üksnes veekogu omanik. Samas peab ka seal arvestama püügivahenditele, püügiajale ja püüda lubatud kalaliikidele seatud piiranguid.
Kui eraveekogu asub mitme kinnisasja piires, peavad omanikud kalapüügi korraldamises ise kokku leppima.
Kalapüük eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul on lubatud päikeseloojangust päikesetõusuni ainult kinnisasja omaniku loal.
Vooluveekogudel asuvad paisjärved pole kunagi eraomandis, mis tähendab, et harrastuskalastajatele kehtivad paisjärvedel või nende kallastel kalastades samad õigused, mis vooluveekogul endal.»
Kuidas on seadusega reguleeritud telkimine, pidutsemine ja lõkete tegemine veekogude ääres?
«Riigimaal on telkimine ja lõkke tegemine lihtsaks tehtud. Riigimetsa majandamise keskus on näinud vaeva ja rajanud kalastajatele ja puhkajatele kohad, kus saab telkida ja lõket teha. Reegel on aga see, et lõket tohib teha vaid selleks ette valmistatud kohas.
Eramaal tuleb lõkke tegemiseks ja telkimiseks küsida luba maaomanikult. Samas tuleb igal juhul silmas pidada, et ei häiritaks elanikke ja suhtutaks lugupidavalt eraomandisse.»