Vaade: Tõrksa taltsutamine käib gripil üle jõu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülle Kübarsepp
Ülle Kübarsepp Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Peaksime elama juba kauni ja rahuliku jõuluaja ootel, ent meile surutakse paraku vägisi peale hoopis seagripi ootust. Püütakse selgeks teha, et kellelgi meist haigestumise eest pääsu pole. Miks muidu räägitakse massilise vaktsineerimise vajadusest ja meie väikeriik plaanib keerulise eelarve kiuste kulutada vaktsiini peale 25 miljonit krooni, teadmata, kas sellest üldse mingit kasu tõuseb.


Suure lume ja libeduse ajal trükitakse Tallinna elanike tarbeks voldikuid, mis õpetavad linlastel hooldamata tänavatel liiklemist. Sellest kummalisest tavast võiks võtta eeskuju ja levitada talvisel kaamoseajal elanike seas hoopis teatmikke, mis aitavad kuus kuud kestvast pimedusest ja rõskest ilmast üle olla.



Loomulikult ei tohiks nendes sõnagagi puutuda selliseid kohutavaid haigusi nagu linnu- või seagripp. Alles see oli kui kogu maailm, meie kaasa arvatud, võitles ennastunustavalt linnugripiga. Siiani on silme ees kohutavad kaadrid tuhandetest õnnetutest kodulindudest, kes paanika külvamise haripunktil hukati.



Samuti ei saa unustada televisiooni vahendusel nähtud tossavaid veiselaipade mägesid, kes toodi hirmualtarile suu- ja sõrataudi massipsühhoosi aegadel. Kui tugev peab olema inimpsüühika, et suuta hoiduda paanikast ja vältida jõudmast nii kaugele, et tõsimeeli kõike seda pähemääritavat jampsi uskuma hakata?



Selge on see, et tänapäeva üsna karmis maailmas peab olema nii tark, tugev kui ka analüüsivõimeline. Kergeusklike elu muutub aasta-aastalt järjest raskemaks, sest liialt palju eksitavat peab endast läbi laskma ja ära seedima, et terve nahaga järjekordsest massihüsteeriast eluga välja tulla.



Tark ja teadlik inimene teab, et haigustekitajaid ringleb nii meie sees kui ümber sünnist alates, aga neist ei teki kellelegi midagi halba, kui elamiseks on tagatud elementaarsed elu- ja olmetingimused.



Veterinaariatudengina haiguste põhjusi ja nende ravi õppides kummitas meid mantrana tunduv lause: «Parandada loomade söötmis- ja pidamistingimusi». Eksamite aegu korrutasime seda kui papagoid, nii et õppejõud vahel lausa vihastasid me peale, sest nende meelest oli see elementaarne, et loomadele peab tagama korraliku ninaesise ja kuiva küljealuse.



Stuudiumi lõpuks ja edaspidi ka praktikuna töötades sai selgeks, et sel lausejupil on tegelikult ääretult suur tähtsus. Üks targalt ja korralikult toidetud ning hoitud loom ei haigestunud naljalt juba aastakümneid tagasi ega haigestu ka tänapäeval, kui tal eluks kõik vajalik olemas on.



Ja mis vahet on loomal ja inimesel? Suurt ei midagi, sest kvaliteetseks eluks vajame kõik täpselt samu tingimusi: head toitu ja väärt elupaika. Stressile reageerivad kõik elusorganismid samuti ühtemoodi – haigusega.



Olles küllastunud teabest, mis üksikasjalikult räägib erinevatest haigustest, võime alateadlikult neist mõne endale külge haakida, sest haigustunnused paljude tõbede puhul on oh kui sarnased. Kui võhikuna ja hirmununa terviseõpikutest sõrmega haigusi taga ajama hakata, võib ühel inimesel korraga ilmneda tõenäoliselt terve haiguste repertuaar, mis kõik korraga meid rünnata võib.



Aga vasturohuks võiks vaktsiini asemel kulutada tõepoolest raha hoopis voldikute peale, mis õpetaksid inimestele õigesti toitumist ja endale mõnusa elukeskkonna loomist. Tihti ei tule me nii mõnegi lihtsa asja peale, mis aitaks meeleolu tõsta ja seega ka tervist hoida. Meeleolu ja tervis – need käivad ikka käsikäes. Stressirohkes keskkonnas on ka haigestumisi rohkem.



Stress kodus ja stress tööl võrdubki haigusega. Pärast väsitavat päevatööd pole gripihooajal ilmselt eriti arukas kruttida ei raadio- ega telerinuppe. Pigem valmistada pereringis häid toite ja tegeleda erinevate hobidega, mis aitavad argimuredest ja ründavast gripist mõtted eemal hoida.



Haigustest hoidumiseks saab meist igaüks tunduvalt rohkem enda heaks teha, kui oskame arvata: kudumine, heegeldamine, kepikõnd, raamatute lugemine … See nimekiri on tegelikult ääretult pikk ja mitmekesine, mida enda heaks teha saame, vaja vaid ettevõtlikkust ja lugupidamist iseenda suhtes.



Ülim lugupidamatus on uskuda üleskeeratud hüsteeriasse ja loota erinevate kemikaalide imettekitavatesse omadustesse. Sellega ei taha ma öelda, et imesid ei juhtu, vastupidi – suhtudes endasse lugupidavalt ja suurima austusväärsusega, hoiame eemale mistahes kurja haiguse ja laseme ligi mis tahes tervendava ime.



Tervis on eelkõige suhtumiste ja hoiakute küsimus. Kui eeldame, et gripp meid tabab, ta seda ka teeb. Ega haigustekitaja mingi rumal koll pole: temagi otsib poolehoidu, tõrksate taltsutamine käib tal üle jõu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles