Läti keskkonnaministeeriumi hinnangul püüab Eesti politiseerida Pedeli jõega seotud probleemi. Ministeeriumi avalike suhete osakonna teatel tehti Läti territooriumil sel suvel vaid väikseid melioratsioonitöid, mistõttu sattuski Eesti poolele tühine kogus muda. Ministeerium väljendas hämmingut selle üle, et Eesti on sellest hoolimata teema riikide suhete tasandile viinud.
Asi sai alguse juuli lõpus, kui Läti avas kahe riigi territooriumil voolava Pedeli jõe tammi, põhjendades seda Valga-Valka infrastruktuuride ühisprojektiga.
Tammi avamise tõttu pääsesid paisude taga olev muda ja setted allavoolu Eesti territooriumile. Eesti võttis pärast paisude avamist Pedelist mikrobioloogilise reostuse proovid, mis näitasid piirnormide suurt ületamist mitmes kohas.
Augustis saatis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Läti kolleegile Raimond Vejonisele kirja, milles palus selgitust juhtunu kohta. Läti minister teatas vastuseks, et tegemist oli kohaliku projektiga, mille puhul ei pidanud Läti vajalikuks Eesti keskkonnaministeeriumi toimuvast teavitada.
Ka on Valka volikogu esindaja BNSile öelnud, et pais avati järk-järgult, samuti ei vastavat tõele, et Eestit ei olnud tegevusest teavitatud. Nimelt kohtunud Valga ja Valka linna ametnikud igal kuul ning mõlema linna esindajad ja eksperdid olnud ka paisude avamise juures.
Valka linnavalitsuse täitevdirektor Guntis Baskis kinnitas omakorda, et paisude taga oleva muda ja setete hulgas ei olnud tööstuslikku reostust. «Jõe kaldal ei olnud tööstusettevõtteid, vaid ainult eramajad ja seega sai jõkke voolata vaid nende reovesi,» teatas ta.
Septembris juhtis Eesti ministeerium lõunanaabrite tähelepanu sellele, et Läti tegevus Pedeli jõe piirkonnas pole kooskõlas rahvusvaheliste ega kahe riigi lepetega.
Valga piirkonna keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu teavitas augusti lõpus keskkonnaministeeriumi sellest, et Pedeli jõe Läti-poolsel osal jätkuvad melioratsioonitööd, mille tagajärjel on sattunud ja võib veelgi sattuda jõemuda Eestisse.
Karu osutas mitmele riikidevahelisele lepingule ja konventsioonile, mis sätestavad riikidevahelise suhtlemise taolistel juhtudel, kuid mida Läti poolelt ei ole tema hinnangul järgitud.