Koorküla Valgjärv peidab muistseid ehitusjäänuseid

, muinsuskaitseameti nõunik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koorküla Valgjärv peidab puuehitiste jäänuseid.
Koorküla Valgjärv peidab puuehitiste jäänuseid. Foto: Maili Roio

Tõrva lähedal asuv Koorküla Valgjärv paelub loodusnautlejaid oma maalilisusega ning ajaloohuvilisi vee all peituvate muistsete ehitisjäänustega.


Koorküla Valgjärve põhjas peituvaid ehitisjäänuseid käisid oma silmaga kaemas mitmed kultuuritegelased: Burtnieki kirikuõpetaja Vorhoff 1718. aastal, tol ajal veel üliõpilane Hugo Treffner 1869. aastal, M. J. Eisen 1921. aastal. Oma arvamust jäänuste päritolu osas avaldas aga tunduvalt rohkem tol ajal tuntud kirjamehi ja teadlasi.



Valgjärve mõistatus


Tulenevalt muistendist ongi enamus varasematest uudistajatest silmanud järve põhjas mõisa hooneid. Nii nägi ka kirikuõpetaja Vorhoff järve põhjas suuri ja pikki kividest katustega puumaju. Need olid küll pisut juba lagunenud, ent sellele asjaolule vaatamata nentis Vorhoff, et vaieldamatult on tegu ühe ütlemata suure ja uhke mõisaga.



Samas Hugo Treffner käis Koorküla Valgjärvel lossi otsimas. Sukeldunud järve põhja, leidis ta viie jala (umbes 1,5 m) sügavuselt mutta vajunud puuehitise jäänused. Tal õnnestus ka hoone lae alla tungida, kust leidis palju sütt ja savinõukilde.



Selgus ehitisjäänuste päritolu osas saabus aastal 1958, mil said teoks esimesed teaduslikud allveearheoloogilised uuringud arheoloog Jüri Seliranna juhendamisel.



Tööde tulemusena avastati seni ainsad Eesti territooriumil paiknevad vaiasula ehitisjäänused, mis paiknesid järve keskel 1–2 meetri sügavusel asuval veealusel seljandikul, mis moodustas ligikaudu 737 ruutmeetri suuruse ristkülikukujulise ala. Põlemisjälgedega palkide ja vaiade jäänuste põhjal pidas Selirand tõenäoliseks ehitise hävimist tules.



Hiljem on teostatud mitmeid väiksemamahulisi uuringuid, mille käigus on kindlaks tehtud veel kahe asustusetapi olemasolu. Nimelt pärineb osa Valgjärve põhjas olevate puitrajatiste jäänustest kiviajast (umbes 3300–3200 eKr), millele viitavad vaiadest võetud dateeringud ning leitud hilise kammkeraamika killud.



Koorküla Valgjärve ainulaadsus


Samal ajal, kui Lätis on avastatud 1. aastatuhande teise poolde dateeritud vaiehitiste jäänuseid kokku kümnest järvest, on Valgjärv seni Eesti ainuke esiajaloolisi ehitisjäänuseid varjav järv. Rahvusvahelisel tasandil on ta väärtuslik ja omapärane just seetõttu, et asustamine on aset leidnud eri perioodidel. Seesugust paralleeli meie lähinaabrite juures seni teada ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles