Peagi oma sajandat sünnipäeva tähistava Taagepera lossi rajanud Hugo von Stryk ei osanud ilmselt uneski näha, et tema uhke tallihoone viljaaidana kasutatud osast ühel hetkel valgeks võõbatud seintega kunstisaal saab. Küll aga ei tohiks mõisahärrale vastumeelne olla, et just nii on läinud ja lossi saabujaid vastuvõttev vana hoone uue hingamise on saanud.
Läbi aja on imposantse ilmega lossi peavärava kõrval asuval hoonel tulnud täita nii kino rolli kui võõrustada katlamaja. Viimane tegutseb maja ühes osas siiani. Suurte kivimüüridega hoones on siiski piisavalt ruumi, et ehitis korraga mitut ülesannet võiks täita.
Külaseltsi eestvedamisel rajatud kunstikoja saalis on praegugi näha detaile endisest viljaaidast. Pika ruumi jagavad osadeks kaks maast laeni ulatuvate värskelt õlitatud jämedate postide rida. Seintest vaatavad vastu kulunud puupakud, mis omal ajal viljasalvede laudu kinni hoidsid.
Lisaks osutavad hoone ajaloole paksud laetalad, sepishingedega uksed, aknatrellid ja laiadest laudadest põrandad.
Kokkuvõttes on majas terviklik ja mõjuv interjöör, mis iseäranis sobilik just kunsti ja käsitöö eksponeerimiseks.
Kunstikoja esimese näitusena on praegu üleval Nuia kunstnike Enno ja tema poja Enn Alliku maalinäitus. Lisaks on üleval vanade fotode ja kavandite näitus, mis kajastab Taagepera mõisa ajalugu.
Taagepera külaseltsi aktivisti Peeter Arro sõnul on tallihoone korrastamise projekt võtnud seni 1,2 miljonit krooni. Selle raha eest on tehtud korda kunstikoja ruum, ehitatud majja korralikud WCd külastajatele ja korrastatud hoone fassaad.
Just väljas tehtud tööd hakkavadki külastajatele esmaselt silma. Muuseas puhastati välja hoone esikülje uhke sammastik, mis Nõukogude ajal kinni müüriti ja valgeks värviti. Veel sel aastal loodetakse välja vahetada ka katus, mis lubab välisilmet veelgi ühtsemaks muuta.
«Asja on nii mõnus teha, kui külaselts ühtne,» reetis Arro saladuse, kuidas Valgamaa Mulgimaa-poolses otsas asjad käivad. «Seitse aastat on asju aetud, ega päevapealt seda käima ei lükka.»
Taagepera küla kunstikoja kaemiseks on uksel telefoninumbrid, millele helistades tulevad külaseltsi inimesed, kes uksed avavad ja oma valdusi tutvustavad. Külaselts rajas kunstikoja koostöös Taagepera Lossiga.