Mis saab haridusest Valgas ja Valgamaal?

11. jaanuaril 1919 asutati Valga gümnaasium, mis pärast kuuajalist õppetööd lahutati Valga tütarlaste gümnaasiumiks ja Valga poeglaste gümnaasiumiks. Viis aastat tegutsesid koolid seejärel samas majas, aga erinevatel korrustel. Aastal 1932 said koolid jälle kokku Valga ühisgümnaasiumiks.

Lähiajaloost on paljudel meeles aasta 1999, kui liideti Valga vene gümnaasium ja Valga 3. põhikool ning aasta 2000 kui Valga 1. põhikooli ja Valga 2. põhikooli liitmise teel moodustati Valga põhikool.

Kui kahest viimati nimetatud muudatusest esimene toimus suhteliselt märkamatult, siis teine tekitas elanikkonna seas nii poolehoidu kui protesti. Eelkõige sellepärast, et lisaks sisule toimusid muudatused vormis: üks koolimaja suleti. Alati on aga oluliseks peetud kooli paiknemist lastele võimalikult lähedal.

Viimase 10 aasta jooksul on sulgemine või tegevuse ümberkorraldamine hõlmanud 13 Valgamaa kooli. Otse loomulikult ei ole need muudatused kulgenud valutult, aga tõdemus, et kui ei ole lapsi, ei ole vaja ka kooli, on karm reaalsus.

Prognooside kohaselt väheneb Valgamaa munitsipaalkoolides õppijate arv järgneva viie aasta jooksul umbes 500 võrra. Kui arvestada sündivust aastate lõikes, siis gümnaasiumiastmes toimub vähenemine umbes poole võrra. Suurem on langus maapiirkondades ja väiksem linnades.

Valgamaal on hetkel 20 munitsipaalkooli: neli algkooli, üheksa põhikooli ja seitse gümnaasiumi. Neist kolm asub Valgas, kus on sellel õppeaastal kokku 1670 päevases õppevormis õppijat, neist gümnaasiumiastmes 295.

Kui Valga vene gümnaasiumis on nii kümnendaid kui üheteistkümnendaid klasse üks, siis Valga gümnaasiumis on sellest õppeaastast üle hulga aja kolme paralleeli asemel kaks kümnendat klassi.

Eelmise sajandi alguses lahutati ja liideti koole laste soolise kuuluvuse järgi, kuid tänapäeval on hariduses planeeritavate reformide alus erinev vanus ehk põhikooli- ja gümnaasiumiaste. Kindlasti tuleks muudatused hariduses läbi rääkida elanike, haridustöötajate ja õppijatega, rääkimata kohalikest omavalitsustest, millele viitas Valgamaalase veergudel hiljuti ka Riigikogu liige Lauri Luik.

Haridusreform Valgas, mis näeks ette põhikooli- ja gümnaasiumiastme eraldamise, tõstataks küsimuse vene ja eesti koolide gümnaasiumiklasside ühendamisest. Kolme või nelja paralleeliga 10–12klassiline gümnaasium pakub rohkem võimalusi konkurentsivõimelisema hariduse saamiseks. Avanevad suuremad võimalused vaba- ja valikainete õpetamiseks vastavalt õpilaste huvidele.

Head haridust hinnatakse kõrgelt. Katsetele Tallinna kolme eliitkooli 300 kohale pani end kirja ligi 900 õpilast ja võib arvata, et need kolm kooli ei olnud kõigile kandideerijatele just kõige kodulähedasemad. Gümnaasiumiõpilased peavadki oluliseks lisaks kooli asukohale hariduse sisu ja on hea hariduse nimel valmis igapäevaselt sõitma või elama eemal vanematest.

Kohtudes hiljuti Saaremaa koolijuhtidega, oli neil tõsine plaan hakata enda õppeasutustesse meelitama huvilisi mandrilt, sealhulgas Valgast, pakkudes õpilastele valikuvõimalust gümnaasiumiastmes ja kohti õpilaskodus.

Pärast ümberkorraldusi Valgamaa koolivõrgus saab Valga gümnaasium endale olulise rolli. Lapsed ei tohiks astuda gümnaasiumi ainult sellepärast, et lähemal pole ühtegi kooli, vaid esmajärjekorras seetõttu, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline ja mitmekülgne.

Tuleb meilgi hakata pakkuma sellist haridust, et Valgamaa põhikoolilõpetajad oleksid huvitatud kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamisest Valga linna gümnaasiumis.

Kahjuks on maakonna suurima koolihoone tehniline seisukord ebarahuldav, kuid hea hariduse pakkumine eeldab toetavat õpikeskkonda. Seetõttu esitas Valga linn kohalike avalike teenuste arendamise programmi teise vooru Valga gümnaasiumi renoveerimise eeltaotluse.

Taotluse kogumaht on 55 miljonit krooni, millest 25 miljonit on Valga linna omaosalus ja 30 miljonit taotletav toetus.

Taotletava toetuse maht on samas suurusjärgus kogu Valga maakonnale sellest meetmest planeeritava eraldisega. See paneb rahastamisotsuse tegijad küsimuse ette, kas toetada mitut väikeprojekti valdades või nüüdisaegse keskkonnaga maakonna suurima kooli loomist, mis rajab eeldused konkurentsivõimelise haridusasutuse arenguks ning vähendab ääremaastumist.

Ilma toetuseta jääks Valga gümnaasium veel aastateks rekonstrueerimata ja ebavõrdsesse seisu võrreldes nüüdisajastatud koolidega Tõrvas ja Otepääl ning kaugemalgi.