Omavalitsused seati taas pingerivisse

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avaneb Otepää keskväljakul teistsugune pilt: jalga keerutab tantsutrupp Bossanova
Täna avaneb Otepää keskväljakul teistsugune pilt: jalga keerutab tantsutrupp Bossanova Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna, 8. oktoobril esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu «Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011» tulemusi, anti teada siseministeeriumist.

Suurim punktisumma on 2008–2011 perioodi võrdluses Rae vallal, järgnevad Viimsi vald, Tallinna linn ja Saku vald.

Sama perioodi võrdluses on Valgamaa omavalitsustest kõrgeimal positsioonil Otepää vald, olles 18. kohal. Esisajasse mahuvad ka teised Valgamaa linnad: Tõrva on 28. ja Valga 88. kohal. Valgamaa vallad paiknevad teises ja kolmandas sajas. Tabeli viimane on 226. kohal olev Õru vald. Kaks kohta kõrgemal on Põdrala vald, viimase kümne piirimail Taheva ning Karula vald.

Aastases võrdluses on Otepää vald tõusnud koguni 12. kohale, mullu oldi 17. positsioonil. Tõrva linn on langenud 18. kohalt 28. ja Valga 93. kohalt 95. kohale. Selleski arvestuses on Õru vald viimane, Põdrala on tõusnud 225. kohalt 223. kohale. Taheva on kerkinud kolme koha võrra 216. kohale ja Karula nelja koha võrra 212. positsioonile.

Alla 5000 elanikuga omavalitsuste seas on Otepää vallavalitsuse teatel taas esimesel kohal, Tõrva linn on tabelis 4. kohal.

"See, et oleme alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingereas esikohal, näitab, et oleme oma eelarvestrateegia elluviimisel, investeeringute tegemisel ja avalike teenuste pakkumisega õigel teel," leidis Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol.

"Peame aga pingutama selle nimel, et Otepää elanikkond kasvaks, paljud meie elanikud pole täna Otepää valda sissekirjutatud ning nende panus ei kajastu kahjuks niipalju kohalikus elus. Peame mõtlema sellele, et meie elukeskkond oleks veelgi atraktiivsem ja pakutavad teenused veelgi paremad ning kõigile hästi kättesaadavad,“ lisas vallavolikogu esimees.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et omavalitsuste võimekus sõltub paljus nende suurusest. «See piir, kus omavalitsuste võimekus oluliselt langema hakkab, on uuringu tulemuste järgi 5000 inimest,» selgitas Kiisler.

Uuring koostati neljandat aastat. Erinevus tabeli esimese otsa ja viimaste vahel on aasta-aastalt vähenenud. «See näitab, et riigi regionaalpoliitika ja erinevad toetused on läinud õigesse kohta,» ütles Kiisler. Ta lisas, et siiski ei tasu lootma jääda erinevatele toetustele, sest edukas saab olla ainult see omavalitsus, kes suudab arendada piirkonna ettevõtlust.

Uuringu koostanud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv ütles, et omavalitsusüksuste võimekuse tasemes on siiski märkimisväärsed erinevused. «Omavalitsusüksuste sisemise arenguvõime erisustega kaasnevad riskid võimes korraldada kohalikku elu ja osutada avalikke teenuseid,» selgitas Noorkõiv.

Nagu ka varasematel aastatel, on omavalitsusüksusi analüüsitud 29 näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. Vaadatakse ka kohapeal pakutavate teenuste hulka: näiteks millised on vallas või linnas haridusvõimalused või kas seal tegutseb ettevõtteid, mittetulundusühinguid. Aga ka seda, kas omavalitsuses on võimalik külastada ujulat või apteeki.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles