Helme vallavalitsuse ja volikogu eestvõttel meenutati ajaloosündmust konverentsi ja tutvumiskäiguga Barclay de Tolly mausoleumis.

Vabakutseline ajaloolane Aado Altmets kõneles asjaoludest, mis viisid vaenuvägede kokkupõrkele Borodino lahinguväljal. «Juba 18. sajandi viimastel aastatel olid prantslased eksportinud oma revolutsiooni väljapoole. Monarhide Euroopale oli see vastuvõetamatu,» tõi ta välja.

Ajaloolane lisas, et selleks ajaks oli Napoleoni armee saanud tugevaimaks maailmas. Selle löökide all varisesid aastatel 1797–1809 kokku kõik ümberkaudsed Euroopa riigid, kuid alistamata olid Suurbritannia ja Venemaa.

Lahingu juurde jõudes kirjeldas ajaloolane, kuidas 1812. aasta 7. septembri hommikul seisid Moskvast 125 kilomeetri kaugusel Borodino küla juures teineteise vastas Prantsuse ja Vene armeed – kokku ligemale 250 000 meest.

Vene vägede üldjuht oli kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzov. Armee juures viibis ka keiser Aleksander I, lootes väejuhina loorbereid lõigata. Altmetsa kinnitusel oli tegu vastuoluline mehega. «Ühelt poolt tegeles ta Venemaa liberaliseerimisega, teisalt karmistas kontrolli alamate üle. Napoleoni kui vaenlast ta vihkas, samas imetles teda kui andekat väejuhti.»

«Ägedate tapluste käigus oli õhtuks hukkunuid või surmavalt haavatuid 70 000,» väitis ajaloolane lahingu kohta. Seejuures olnud Vene poole peal langenuid
40 000–45 000, Prantsuse armee kaotas aga 30 000–35 000 meest.

Öö jooksul lahkus Vene armee lahinguväljalt ja loovutas ka Moskva prantslastele. Seega jäi vallutajatele tühi, laastatud ja maha põletatud piirkond. Napoleoni armees puhkesid haigused ja mehi vaevas nälg. Tagasiteel nende moraal laostus. Berezina jõe ääres toimusid veel suured lahingud, mis hävitasid Napoleoni väe riismed peaaegu täielikult.

Altmets rõhutas, et Barclay de Tolly juhatas Borodino lahingus Vene armee peajõude. «Ta juhtis armeed ka Pariisi sisenemisel,» rääkis ajaloolane. Altmets tõi välja sellegi, et Vene armees oli 1812. aasta suvel hinnanguliselt tuhatkond eestlast.

Kohaletulnud said näha ka kaadreid 1960. aastatel vändatud filmist. Need andsid teavet, millised olid tolle aja sõjameeste mundrid ja kuidas lahinguid peeti.

Pärast ajalookonverentsi tutvuti Barclay de Tolly mausoleumiga, kuhu Helme vallavolikogu esimees Toivo Põldma ja vallavanem Tarmo Tamm asetasid ka pärja. Mausoleum ja sellega seotud territoorium anti vallale üle 2004. aastal.