Valgamaal registreeriti 419 kuritegu, mullu samal perioodil oli vastav näitaja 535 ja 2010. aastal 652. Kuriteoliikidest domineerisid maakonnas varavastased kuriteod (255), järgnesid isikuvastased (77) ja liikluskuriteod (65).
Eestis tervikuna on vähenenud varguste, kelmuste ja röövimiste arv ning tõusnud kehaliste väärkohtlemise juhtumite ja liikluskuritegude hulk.
10 000 elaniku kohta registreeriti esimese seitsme kuuga Eestis tervikuna 176 kuritegu. Kõrgeim oli näitaja Harjumaal, kus registreeriti 220 kuritegu 10 000 inimese kohta. Kõige vähem kuritegusid registreeriti Hiiumaal, kus vastav näitaja oli 63. Valgamaal registreeriti 124 kuritegu 10 000 elaniku kohta,
Kõigist 2012. aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeritud kuritegudest 49% registreeriti Harjumaal (11 661 kuritegu). Järgnesid Ida-Virumaa (3363) ja Tartumaa (2299).
Suurimatest linnadest registreeriti 10 000 elaniku kohta enim kuritegusid Tallinnas (237), järgnesid Narva (211) ja Pärnu (169).
Justiitsminister Kristen Michal peab positiivseks varguste hulga vähenemist, väga positiivseks aga tapmiste ning mõrvade arvu langust.
«Kui vaadata, mis teeb muret, siis eeskätt isikuvastased kuriteod ja liikluskuriteod ning ennekõike just joobes juhtimised. Kui isikuvastaste kuritegude arvu tõusu taga võib olla politsei ja inimeste endi poolt vägivallale reageerimine, et hoida ära ühiskonna jaoks raskemad tagajärjed, siis joobes juhtimise osas peaks igaüks ise ette mõtlema, et alkohol ja rool ei käi koos,» sõnas minister.
Justiitsministri sõnul on esimese seitsme kuuga varguste arv vähenenud 714 juhtumi ehk 6% võrra ning kelmuste arv 96 juhtumi ehk 9% võrra. Röövimiste arv on vähenenud 12%.
«Suurima kasvu on läbi teinud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv, olles sel aastal kasvanud 295 juhtumi ehk 11% võrra. Kasvu taga on põhiliselt Tallinnas toime pandud kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida selle aasta seitsme kuuga on registreeritud 1147 ning kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on olnud 24%,» ütles Michal.
