Tänases Valgamaalases oleva kurbloo peategelane on toonekurg, kes tegi vale valiku: lendas katusele, kus ta aga tõrva sisse kinni jäi. Õnnetuse tagajärjel kaotas lind elu.
Kui vaadata kuivi arve, ei peaks olema kuigi suurt põhjust ühe toonekure surma pärast kurvastada. Nagu ütles ka keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja, pole tegu just Eestis eriti ohustatud liigiga.
Küsimus on aga põhimõttes. Olgu tegu kuitahes levinud liigi esindajaga, peaks talle olema tagatud võimalus väärikalt elada ja surra. Antud juhul, kus tõrvane lind umbes kuus tundi Kalme küla elanike silme all abi ootas, enne kui ta Nigula turvakodusse viidi, oli asi väärikusest kaugel.
Seejuures ei põhjustatud kannatusi mitte üksnes toonekurele, vaid ka inimestele. Linnu piinade nägemine ning teda abistama tulema pidanud ametniku pikk ootamine mõjusid kohalikele sedavõrd šokeerivalt, et veel mitu päeva hiljemgi ei suudetud juhtunut unustada.
Nagu paljude varasemate õnnetuste puhul, millega seotud eri ametkonnad, tekitas seegi kord inimestes hämmastust info liikumine. Kuigi päästjad ütlesid, et keskkonnaamet tuleb peagi ja tegeleb asjaga edasi, ei olnud veel mitu tundi pärast päästjate lahkumist keskkonnaametnikest mingit märki.
Kui üks Kalme elanik keskkonnainspektsiooni infotelefonile helistas, soovitati tal helistada Nigula loomade turvakodusse Pärnumaal, mida ka tehti. Kui info jõudis Nigulasse tõesti õnnetuse pealtnägijate kaudu, nagu toimetusega ühendust võtnud naine kinnitab, on see kummaline: on ju turvakodu keskkonnaameti allüksus ja toonekurele järele läinud inimene nende töötaja. Keskkonnainspektsioonist pidi aga info keskkonnaametisse liikuma.
Positiivseks tuleb juhtunu puhul pidada pressiesindaja öeldut, et keskkonnaametil käib koostöö Eestimaa Looduse Fondi, päästeameti ja Eesti Loomakaitse Liiduga, et abitusse olukorda sattunud loomi edaspidi paremini aidata või vähemalt võimaldada neil väärikalt surra.
