/nginx/o/2012/07/30/1244056t1h6094.jpg)
Kuigi viimastel aastakümnetel on Eestis korduvalt juttu olnud põllumajanduse hävimisest, tõestavad kas või Valgamaalases viimastel nädalatel avaldatud kirjutised, et tegu on liialdusega.
Juhtkiri: Hangu veel nurka ei visata
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
31. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tuleb tunnistada, et põllumajandus pole meil püsima jäänud mitte niivõrd otsustajate tegevuse tulemusena, vaid pigem nende kiuste. Talunikud lihtsalt ei viska nii kergesti maaharimisriistu nurka, vaid leiavad ka kitsastes oludes võimalusi end ära majandada.
Ka siis, kui õhkkond on sedavõrd ärev, et tekib tahtmine mõni ader mõõgaks taguda, ei jäeta hädavajalikke töid tegemata. Lehm tahab ju lüpsmist ja vili lõikamist ka siis, kui samal ajal on näiteks Brüsselile vaja näidata, mida arvatakse olukorrast, kus paljude rikaste Euroopa Liidu riikide põllumehed saavad hoopis enam toetusi kui Eesti omad.
Nagu ütles eelmisel nädalal Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Bachmann, usub ta siiralt, et kuigi põllumeeste ja talupidajate liitude ettepanekutele reageerimine, kas või seadusemuudatuste osas, edeneb visalt, saavutatakse soovitud eesmärgid lõpuks ikkagi.
Seega saab meie põllumeeste puhul pidevalt kinnitust vanarahvatarkus, et visadus viib sihile. Üks parimaid näiteid selle kohta on põllumajandusministri äsja allkirjastatud määrusemuudatus, mis lubab talunikel oma majapidamise või mikroettevõtte koos investeeringutoestuse abil soetatud objektidega anda üle järeltulijatele.
Taolise muudatuse järele on õnneks olemas ka reaalne vajadus. Valgamaalgi on mitmeid näiteid, kuidas tugevas talus ohjad noorema põlvkonna kätte lähevad. Näiteks puudutab see ka Virgo Mihkelsoo Viira talu, mille edukast osalemisest parimate talude konkursil tänane Valgamaalane kirjutab – peretütrest olevat tublisti abi.
Samal konkursil tunnistati parimaks noortalunikuks Karula valla Männimetsa talu peremees Mihkel Maks, kes ema kinnitusel ja ka asjatundjate hinnangul kodutalus edukalt loomakasvatust korraldab.
Seega on lootust, et talupidamine püsib põlvkondliku järjepidevuse toel Valgamaal elujõulisena veel aastakümneid ning kehtib ka tarkusetera «Põllumees põline rikas».