Leidub üksikuid kohti, kus levi puudub või on piirkondi, mis vajavad kasutajate rohkuse tõttu võrgu tihendamist. Parim viis kõnelevi parandada on lisada piirkonda uus mast ja/või tugijaam klientide teenindamiseks.
Samas näeme tihtipeale, et külas või korterelamus elavad inimesed kurdavad küll kehva levi üle, kuid kui naaberpõllule või korterelamu katusele soovitakse paigaldada tugijaam, siis protestitakse selle vastu valjuhäälselt ja leviolud jäävadki parandamata. Mida siis kardetakse ning kus on müüdid ja tegelikkus?
Operaatori huvi seisneb ainult selles, et soovitakse kliendi kasutuskogemust parandada. Eraettevõtjana ei kohusta keegi meid leviala laiendamisse investeerima, kuid tahame, et iga klient saaks meie võrgus helistamisel või mobiilse interneti tarbimisel võimalikult positiivse kogemuse.
Mure, et korterelamu katusele või naaberpõllule püstitatud tugijaam kujutaks tervisele ohtu, ei vasta tõele. Mobiilivõrku pole vaja karta, sest võrk ja mast on samasugused raadiosideseadmed nagu mobiiltelefon. Veelgi enam – tugijaam on kordades kaugemal ja seetõttu inimesele ohutum kui mobiiltelefon.
Mobiiltelefonist omakorda märksa võimsama raadiokiirguse allikaks võib olla televiisor või mikrolaineahi. Kui terviseameti kliendid on palunud hinnata kortermajade katustele paigaldatud tugijaamade antenne, siis füüsikalabori tehtud kontrollmõõtmised on olnud rohkem mõjutatud koduelektroonikast ja elektriseadmetest.
Kui tuua välja võrdlus televisiooni saatjatega, siis seal ulatuvad raadiokiirguse võimsused kümnetesse kilovattidesse, samal ajal kui mobiilside saatja võimsus on paarkümmend korda väiksem – kõigest 50 vatti.
Kahtlemata on huvitav ka fakt, et mida tihedam on operaatori tugijaamade võrgustik ja mida lähemal asuvad üksteisele mastid, seda väiksem on raadiokiirguse mõju. Piltlikult öeldes «räägib» mobiiltelefon tugijaama suunas oluliselt vaiksema «häälega», kui mobiilimast on helistajale lähemal ning mobiiltelefoni signaaliväljundi võimsus ja sellest tulenevalt ka raadiokiirguse mõju väheneb.
Selleks, et mobiiltelefon edastaks signaali võimalikult madala võimsusega, peaksid sideoperaatorid rajama võimalikult tiheda tugijaamade võrgu. Siit järeldub, et hoopiski kasulikum on elada tugijaamale võimalikult lähedal.
Enne kui operaator tohib tugijaama käiku lasta, kooskõlastab operaator kasutusloa terviseametiga. Amet viib läbi raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu ja väljastab tingimuste kooskõlastuse iga antenni kohta eraldi. Kasutusloa andmisega kinnitab terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel on tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna ohutus.
Turule on tulnud ja tulemas uued tehnoloogiad ja uued teenused, mis nõuavad just tihedamat võrku. Vaid tiheda 3,5G võrgu abil on võimalik pakkuda kliendile tema ootustele vastavaid mobiilse interneti ja 4G võrgus telepildi edastamise kiiruseid. Kõneliiklus toimib ka siis, kui mast ja tugijaam asuvad eemal, kuid mobiilne internet vajab ligiduses olevat masti.
Selles, et ka visuaalne pilt Eesti looduses võimalikult kaunina hoida, paigutavad mobiilsideoperaatorid tugijaamad koostööd tehes ühele mastile. Aastast 2000 on mastide vahetamisel väga palju koostööd tehtud ning on välditud seda, et kolm operaatorit paigutaks ühele põllule kolm eri masti.
