Juhtides organisatsiooni, mille tegevuse üks eesmärk on lasterikaste perede kaudu eestluse kindlustamine ja lastega perekonna tegeliku koha teadvustamine riigis, pean oluliseks lisada arutelule ka oma seisukoht.
Eestis loetakse lasterikkaks pere, kuhu kuulub vähemalt neli last. On suurperesid, kes tulevad oma igapäevaeluga kenasti toime, kuid leidub ka neid, kelle jaoks on väline toetus suureks abiks. Selleks, et suurperede jaoks erinevad võimalused üles leida ning abivajajad ja -andjad omavahel kokku viia, tuleb appi lasterikaste perede liit.
Liit on tegutsenud juba 16 aastat. Praegu koondab liit enda alla pered, kus on kasvamas neli ja enam last, kokku on nendes peredes ligi 5000 last. Liitu kuulub 18 maakondlikku organisatsiooni, kes kõik hoolivad oma liikmete ühishuvide eest: korraldavad üritusi, talguid ja koolitusi ning motiveerivad peresid koos tegutsema.
Praegu, kus peredel tuleb ellujäämise nimel üha rohkem püksirihma koomale tõmmata ning kriitiliselt üle vaadata oma niigi vähesed võimalused, on kodanikühiskonnal määrav roll. Näiteks sellel aastal vahendab lasterikaste perede liit ühtekokku 667 tonni Euroopa Liidu toiduabi, olles üks suurimaid abijagajaid Eestis.
Teine suur valdkond, milles oleme peresid toetanud, on laste huvihariduse toetuse maksmine. Koostöös haridusministeeriumiga toetame aastas üle 1000 lapse ringitasude kompenseerimist. Oleme algatamas läbirääkimisi ministeeriumiga, et toetuse maht suureneks järgmisel aastal veelgi.
Liit on olnud kaasatud ka lasterikaste perede kodutoetuse programmi väljatöötamisse ning osalenud hindamiskomisjoni töös koostöös KredExi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Suurperedele on tähtis ka süsteemne riiklik perepoliitika. Valitsusel on küpsemas uus plaan lastetoetuste reformiks. Kui kõik sujub plaanipäraselt, peaks 2013. aasta 1. juulist enim tuge vajavatele peredele esimese ja teise lapse toetus senise 19,18 euro
asemel olema 30 eurot ning iga järgneva lapse puhul senise 57,54 asemel 80 eurot lapse kohta kuus.
Praegu saavad toimetulekutoetust taotleda pered, kelle sissetulek kuus on esimese pereliikme kohta 76,70 ning pere teise ja iga järgneva liikme kohta 61,36 eurot. Toimetulekutoetuse arvutamisel arvestatakse sissetulekute sisse ka lastetoetused.
Õigem oleks seda aga mitte arvestada! Kuidas siis sellises olukorras käitutakse – üks ametnik määrab toimetulekutoetust ja teine vormistab peretoetust?
Teisalt ei kujuta ette olukorda, kus vanemad kulutavad iga kuu sotsiaalabiameti uksi selleks, et saada nimetatud lisaraha. Ainuüksi bussipilet valla keskusesse maksab rohkem kui nimetatud toetus, lisandub vajalike paberite hankimise närvikulu ning pidev pere eelarve laialilaotamine ametnike ees.
Alternatiiviks oleks pigem kord aastas vanema tehtud avaldus sotsiaalkindlustusametisse, kõrvale jättes skeemid sissetulekute arvutamise kohta. Siis on see juba lapsevanema vastutus ja sisetunde küsimus.
Esmatähtis on siiski pere ise, toimiv partnerlussuhe mehe ja naise vahel ning turvaline ja arengut soosiv kasvukeskkond lastele. Selle loomisel ei saa aidata kodanikühiskond, omavalitsus ega riik. Igapäevase rutiini keskel ei tohi unustada seda rõõmu ja rikkust, mida toovad meie ellu lapsed. Need igapäevased emotsioonid ja peresuhted on hindamatud ning loovad väga tugeva kapitali selleks, et needsamad lapsed oleksid aastaid hiljem oma lastele parimad vanemad.
Lasterikkale perele ei ole kõige tähtsam rahapatakas lauanurgal. Olulisim on, et ühiskond ei vaataks kõõrdi, kui vanemad oma kuue, kaheksa või kümne lapsega tänaval ringi käivad. Nad vajavad tunnustust ja positiivset suhtumist.
Kõik, kes vähegi hoolivad ja kellele lasterikaste perede olukord korda läheb, on oodatud kaasa mõtlema rahvusvahelisel konverentsil «Lasterikkus – kas tõeline rikkus?». Konverents leiab aset 20.–21. juulil Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Mõtleme koos, kuidas lasterikaste perede olukorda Eestis paremaks muuta ning paneme kokku «Heade mõtete kogumiku», mille läkitame valitsusele. Oluline on, et märkaksime oma riigi tõelist rikkust, milleks on lasterikkus.
