Ei võta endale õigust avalikult arutleda, kas Villu Reiljan, Toomas Annus ja teised maadevahetuse protsessi osalised on süüdi või mitte. Kuid riigi kodanikuna kuulub mulle õigus hinnata õigussüsteemi toimimist. Õiglase hinde panemiseks kasutan arvukate netikommentaatorite abi, kes viimastel päevadel erakordset aktiivsust üles näidanud.
«Nagu näha, pole see riik meil nii õhukene midagi, kui kirjutatakse üle mõistuse pikk 40 000-leheküljeline süüdistus ja raisatakse ligi seitse aastat järjest riigi raha ligi saja kohtuistungi tarbeks ...» Tuleb ju nõustuda, et tohutul hulgal maksumaksja raha on tuulde lastud. Maaameti endise juhi Kalev Kanguri advokaat Margus Mugu hindas, et tegelik kulu maksumaksjale võib olla kahe ja poole miljoni euro ehk siis ligi neljakümne miljoni endise Eesti krooni ringis.
«Eesti Ekspress kirjutas maadevahetusest küll palju, kuid ei jõua põhiküsimuseni. Mille poolest Annuse maadevahetused erinesid reformierakonna toetaja Neinar Seli või teiste maadevahetustest?» Tõepoolest. Maadevahetuse tehinguid on tehtud sadu, kuid ebaseaduslikkuses süüdistatakse vaid Rahvaliidu endise esimehe Villu Reiljani ja tema seltskonna tegevust.
Pealegi tekib küsimus, kuidas sai ajakirjandus eesotsas Eesti Ekspressiga nii palju eeluurimise infot kätte, et seda jätkus lausa järjejuttudena avaldamiseks ja kohtualuste ette süüdi mõistmiseks. Kes andis ajakirjanikele salvestused süüaluste telefonikõnedega? Kas prokuratuuri või kapo töötajad? Advokaatidel neid salvestusi ju polnud.
«Miks ei seata kahtluse alla endist keskkonnaministrit Heiki Kranichit, kes selle maadevahetuse kahtlase seaduse Riigikogus läbi surus?» Ei oska mina arvata midagi Kranichi süüdistamisest, kuid seadus oli Villu Reiljani ministri ametisse astumise ajaks tõepoolest valmis ja selle alusel hulk maadevahetuse tehinguid juba tehtud.
«Selge, et protsess oli tellimustöö eesmärgiga hävitada Rahvaliit ja sellega tuldi kenasti toime.» Tuleb kommentaatoriga nõustuda, et maarahva suurt erakonda Eesti poliitilisel maastikul enam pole.
«Kapo ning prokuratuur pugesid või nahast välja, et asi vettpidavaks teha. Selleks kasutati isegi ebaseaduslikke võtteid, nimelt telefonikõnede pealtkuulamisi ilma vastava loata.» Kohtunik Valeri Lõõniku koostatud kohtuotsuses on hulgaliselt näiteid, ebaseadusliku jälitustegevuse kohta. Telefonide loata pealtkuulamist on Riigikogu saalis tunnistanud isegi peaminister. Ärimehed käivad juba ammu koosolekutel ilma mobiiltelefonideta.
Võin kinnitada, et tähtsamaid kõnelusi peavad ka Toompea poliitikud mitte enam telefonitsi, vaid silmast silma tänaval või lossi hoovil. Just tänu sellele, et tõendusmaterjal sai kogutud kriminaalmenetlusseadust räigelt rikkudes, tegigi kohtunik süüaluste suhtes õigusmõistva otsuse. «Õigusriigis ei saa ebaseaduslikud hangitud tõendeid kohtus kasutada,» vastas ajakirjanike küsimustele endine siseminister Ain Seppik. «Nii võiks igaühe mistahes kuritöös valetõendite alusel süüdi lavastada.»
Peaminister Andrus Ansip oli maadevahetuse kohtuotsuse suhtes alguses ettevaatlik, võttis sõna alles kolmandal päeval ja ütles, et tema pooleliolevat otsust ei kommenteeri. Terased netikommentaatorid aga panid tähele, et teiste pooleliolevate protsesside puhul on sõna võetud küll. «Tallinna linnaametnike Ivo Parbuse ja Elmar Sepa pundi puhul, kes kohe kohtusaalist türmi viidi, olid poliitikud küll mihklid jõustumata otsust kommenteerima. Ka nende protsess läheb edasi.»
«Süütuse presumptsioon on küll väga vana käibefraas, kuid inimene on ikka süüdi või õige, kui on jõustunud kohtulahend,» ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja endine siseminister Marko Pomerants. Seega maadevahetuse loo süüalused ongi süütud, olgugi et ajakirjandus nad ammu süüdi mõistnud. Süütud on ka Parbus ja Sepp, kuigi nad vangikongis istuvad. Kõigi nimetatud süüdistavate protsessid ju jätkuvad.
Endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik, Riigikogu liige Rait Maruste on hämmingus. «Protsessile on kulunud avalik ressurss – tohutu töö ja vaev, mis selle kriminaalasja sisse läinud ja mida kõik need inimesed, nii süüdistav pool kui süüdistatavad, pidid läbi elama. Ja tulemus on nüüd ümmargune null,» imestas Maruste, kes kevadel esimeste hulgas kapo ohjeldamatut jälitustegevust kritiseerima asus.
Lõpetada tuleks peaminister Ansipi sõnadega, et sõltumata maadevahetuse kohtuasja lõplikust otsusest, muudab see protsess kindlasti Eesti õigusruumi. Jääb vaid loota, et ikka selles õiges suunas, mille kohtunik Lõõnik meile kätte näitas.