Mõlemad maakonnad on teadlased liigitanud ääremaaks, kus suur probleem rahvastiku kiire väljaränne. Nii on viimase kaheteistkümne aasta jooksul Valgamaalt keskmiselt lahkunud 13% rahvastikust, kuid näiteks Taheva valla väljaränne ulatub 23%, Õru ja Karula valla oma 19,4% ja Põdrala väljaränne 17,9% piirinini.
Kuigi küsitlus kajastab olukorda vaid kahes maakonnas, rõhutatakse kohe uurimuse alguses, et ühe piirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus mõjutab ka teisi ning riiki tervikuna. Praegu võeti vaatluse alla ettevõtluse areng viimase viie aasta jooksul ja Valgamaal tehti juhuvalik praegu tegutseva 1313 ettevõtte hulgast.
On huvitav jälgida erinevate tegurite olulisust elukeskkonnale ja ettevõtluse arengule Valgamaal. Pisut üllatav on, et elektrivarustuse kvaliteet ja piisava elektrivõimsuse kättesaadavus on tõusnud olulisemaks teguriks maaelu arengus. Kuid tehnikasajandil ja ettevõtluse ajastul on see ka loomulik.
Järgmised tähtsad asjad, mis ilmtingimata vajalikud, puudutavad arstiabi ja põhihariduse kättesaadavust, teede kvaliteeti ja interneti võimalust ning selle kiirust. Edasi vajab ettevõtlik inimene maal avalikke teenuseid: post, päästeteenistus, lasteaiad. Tähtsal kohal on pereliikmete töövõimalused lähipiirkonnas. Veel on päevakorda tõusnud puhta ja kvaliteetse joogivee olemasolu kodu lähedal.
Ei tahaks küll külade seltsi- ja kultuurielu alahinnata, kuid ettevõtjaile nad väga korda ei lähe. Ka ühistransport pole tööandjale ehk nii tähtis kui tavainimesele. Nagu ka kaubavalik ja hinnatase kohalikus poes. Maaettevõtja elu kulgeb ju suures osas ratastel ja ostud tehakse lähimas linnas mõnes välismaa poeketis.
Kui nüüd võrrelda neid ettevõtja ootusi tegelike võimalustega, näeme olulist vastuolu. Kõige parem on olukord värske õhu ja vaba liikumisruumiga maal, millist pakub rikkalikult Lõuna-Eesti loodus. Ülejäänud näitajad ootustega nii hästi kokku ei lange.
Näiteks elektrivarustus maal rahuldab ettevõtjaid vaid poole ulatuses. Sama, ligi kahekordne vahe vajaduse ja tegeliku olukorra vahel, iseloomustab kohalikke teid. Uurimuse järgi peaks kohalikud teed olema vähemalt paar korda parema kvaliteediga, kui nad tegelikult on.
Internetiühendus on viimastel aastatel paranenud kiiresti, kuid ettevõtjad sooviks veelgi ajakohasemat.
Muidugi teeb ettevõtjaile muret kvaliteetse tööjõu leidmine maal. See on praegu üks suuremaid probleeme ja räägib riigi valest kutsehariduspoliitikast.
Suur töö seisab ees tarbevee kvaliteedi, kanalisatsiooni väljaehitamise, arstiabi ja päästeameti teenuste kättesaamise parandamisel.
Soovida jätab riigi ja kohaliku omavalitsuse panus maaettevõtluse arengusse. Täiesti ebapiisavaks ja või pigem ebapiisavaks peab seda üle poole ettevõtjaist. Kohaliku omavalitsuse panust maaettevõtluse arengusse peab täiesti piisavaks 17% ettevõtjaist ja riigi oma 15%.
Vaatamata kõigele, on valdav enamik ettevõtjaid valmis tegevust jätkama. Kõige aktiivsem paistab ettevõtlus Valgamaal olevat Karula, Otepää ja Palupera vallas, vastavalt 94, 81 ja 78 ettevõtet tuhande elaniku kohta. Kasvuruumi näevad teadlased Õru, Põdrala ja Helme vallas, kus tuhande elaniku kohta vastavalt 42, 51 ja 54 ettevõtet. Valgamaal keskmiselt on näitaja 69.
Seega vajab ettevõtlus Valgamaal suuremat toetust riigilt ja kohalikult võimult, kelle ülesanne peaks olema nüüdisaegse infrastruktuuri, hea teedevõrgu, kvaliteetse arstiabi ja hariduse kindlustamine. Tänaseni pole sellega hakkama saadud ja siit ka suhteliselt tagasihoidlik ettevõtlusaktiivsus.
Viimasest oleneb aga otseselt rahva elukvaliteet. Kuni see ei parane, pole põhjust oodata ka väljarände vähenemist. Kui riik ennast näoga maarahva poole ei pööra, hääletab Kagu-Eesti rahvas endiselt jalgadega, ostes pileti Tallinna bussile ja edasi Helsingi laevale.
