Mõte sai ilmselt alguse president Ilvese välja öeldud lausest, et Paides ei saa enam ühegi riigiameti kompetentsi kuuluvaid asju ajada. Eesti esimese mehe taoliselt teravad väljaütlemised on tingitud ilmselt sellest, et rohkem ta nagunii presidendiks kandideerida ei saa ja nii on tal tõelist sõnavabadust osutada riigis valesti olevatele asjadele.
Peatselt siis järgnesidki ministeeriumide ja teiste ametkondade mõtted selle kohta, missugused institutsioonid võiks pealinnast välja viia. Ilus algatus, ainult imelik, et alles nüüd ...
Juba aastaid on kestnud ju vastupidine tegutsemine: riigiasutusi viidi väikestest keskustest suurematesse (niinimetatud nelja tõmbekeskusse) või pealinna ja maakonnakeskused jooksidki tühjaks mitme eriala spetsialistidest. Eriti andis see ennast tunda väikeses Valgas.
Tähtsuse järgi ritta panemata tuleb meelde haigekassa likvideerimine, migratsiooniameti kokkutõmbamine ja veel mõned. Kes spetsialistidest läks uue keskusega kaasa, kes leidis teise töö või jäi töötuks. Igatahes oli see ka Valgas intelligentse keskklassi kokkukuivamise aeg.
Kas niisugune tagasitoomine läheb valutult? Vaevalt, ja Valgat pole veel ükski ametimees uue võimaliku keskusena ka nimetanud, aga küllap oleks meilgi valdkondi, kus kaasa rääkida saaksime ja mille esinduste kohapeale toomine uut verd tooks. Miks mitte näiteks keskkonnaalane asjaajamine või taimekaitsekeskus, mis omal ajal olid meil eriti tugevad?
Küllap leiaks mõtteid veelgi, sest tegelikult on Tallinnast Valka täpselt sama palju maad kui Valgast Tallinna ja jutt sellest, et ametnikud peaksid tingimata ka näost näkku omavahel suhelda saama, ei vääri haletsemist. Nii et toome aga riigi taas rahva hulka ja ärme sealjuures ka lõunaväravat Valgat unustame! Siit on palju lähem asju ajada lätlastega ja kogemused selleks ning paljudel ka vajalik keeleoskus olemas.
Teine Tagurpidi-Antsu mõte tekib kangesti, kui koolide kaotamise kampaaniat vaadata. Eestlased on ikka hariduse järele janunenud ja kõige kehvematelgi aegadel on koole avatud ja peetud. Kas tõesti nüüd hakkame ajutise lastepõua ajal koole kinni panema, et neid siis mõne aja pärast uuesti avama hakata?
Praegune lasteaiakohtade üldine nappus näitab, et küllap tuleb tagasi ka aeg, mil klassides koolipinke ei jagu ja tuleb uuesti vaadata, kuidas Tsirguliina keskkooli praegu heas seisus hoone, mis tühjaks jäämise järel mõne aja pärast taas suuremat remonti võib vajada, taas korda teha. Ega näiteks Puka kool mingis viletsas majas asu, aga praeguses hariduskavas on sellelegi kadu ette nähtud.
Iga kinnipandud asutus või ettevõte, olgu see siis kool või külakauplus, tähendab lähipiirkonna elanikele elukvaliteedi halvenemist ja viib paikkonnast inimesi minema. Eriti aga koolide sulgemine, sest eestlane ei ole veel nii ükskõikseks läinud, et koolihariduse väärtust ei oska hinnata.
Iseasi on, kas ülikoolis võiks nii kaua ja nii lobedasti käia, nagu seda praegu tehakse ja sellepärast olen ühel meelel minister Jaak Aaviksooga, et kõrgkoolides peaks küll rihma pingule tõmbama.
Mitte et uksed peaksid kellegi ees kinni jääma, vaid kui juba sinna on jõutud, tuleb pingutada kas või veri ninast välja, et ettenähtud ajaga oleks stuudium lõpetatud. Ja kui siis on kodukohas ees ootamas näiteks riigiametniku koht, tasub sinna tagasi minna küll ja tulevasi koolilapsi tegema hakata.
