«Suletud riiklike komandode asemel on tänase seisuga vabatahtlikuna operatiivvalmiduses suuresti samade kutseliste baasil ja sama tehnika, koolituse ja varustusega Leisi komando Saaremaal, Emmaste Hiiumaal, Võsu Lääne-Virumaal, Palamuse Jõgevamaal ja Saku Harjumaal,» ütles päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe.

Puhjas ja Võnnus Tartumaal, Pukas Valgamaal ning Kanepis Põlvamaal, kus samuti riiklikud komandod kolmapäevast suleti, veel vabatahtlikke ei tegutse, kuid päästeameti kinnitusel töö selle nimel käib.

Vallimäe sõnul on vabatahtlike komandol olemas püsitoetus ja päästetöödel osalemise eest makstakse meeste ja tehnika pealt tasu, valveaeg on aga tasustamata. «Raha pole muidugi piisavalt, samas selle aasta päästeameti eelarves kasvas vabatahtlike rahastus üle 35 protsendi,» lisas Vallimäe.

Sulgemisele läinud riiklikest komandodest pakuti Vallimäe kinnitusel 69 mehest kõigile tööd päästevaldkonnas. Neist 17 otsustas pakkumise mitte vastu võtta: kuus meest Leisist, neli Võnnust, üks Puhjast, neli Kanepist ja kaks Võsult.

«Komandode sulgemisega ametikohtade koondamist ei toimu, isikkoosseisuga tugevdatakse teisi komandosid, võttes ka suurematest komandodest koosseisu vähemaks ja suunates teiste tugevdamiseks,» selgitas Vallimäe.

Ta lubas, et aasta lõpuks on elupäästevõimekusega komandode hulk suurenenud 26 pealt 53ni. «Lahkunud inimeste kohad võetakse täis, Eesti päästjate arv on üle 1700 ja vabatahtlikke üle 1100 inimese. Riiklikke komandosid on tänasest 72, vabatahtlikke 89.»

Aasta lõpuks on riiklikest komandodest 53 aastaringse neljamehelise ja 13 komandot aastaringse kolmemehelise valvega. Kuues abikauge piirkonna komandos on võimekus Vallimäe sõnul tagatud osalise koduse valve kaudu.