2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud «Teeme ära» on revolutsiooniline sellega leviva mõtteviisi tõttu. See on oskus ja võime märgata enda ümber muutmist vajavat, julgus öelda see välja ja võtta initsiatiiv selle muutmiseks.

Eks me kõik näeme iga päev, et park on räämas või seltsimaja puukuur lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa enam puid lõhkuda, külaselts vajaks uut hoogu ja värsket ideed. Ja nii edasi.

«Lihtne on olla ebanormaalne,» ütlesid kunagi ühed laulusõnad, mis peegeldasid meie ühiskondlik-poliitilist argielu. Lihtne on ligadi-logadi-mentaliteediga harjuda, ümbritsevale minnalaskmismeeleolule immuunseks muutuda ja hakata ükskõiksust justkui märkamatult enesestmõistetavaks pidama. Raskem on sellele vastu seista, midagi ette võtta.

Teeme ära või ärme teeme – see on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida «Teeme ära» ettevõtmised aasta-aastalt levitanud, ei tähendagi muud kui endale ja teistele tunnistamist, et need asjad ei ole enesestmõistetavad. Vastupidi, enamik meie ümber toimuvast on selline, mida saame ise muuta. See ongi mõtteviis, et teeme ära ja teeme koos. Ühiselt jagub rohkem jõudu ja energiat ning koostegemine on lahedam.

Esimesel kahel talgukevadel toimusid talgud kindlal teemal: 2008. aastal koristati prügi ja 2009. aastal peeti mõttetalguid. Kõik oli keskselt korraldatud ja finantseeritud. 2010. aastaks kujunes sellest aga talgupäeva formaat, mis toimib tänaseni.

Esmapilgul tundus see toona päris hulljulge mõttena – plaan teha suurt üle-eestilist aktsiooni, jättes kogu initsiatiivi kohalikule tasandile. Talgupäeva formaat seisneb ju selles, et kutsuda üles kõiki eestimaalasi ise enda ümber ringi vaatama. Leidma see, mis muutmist vajaks ja kutsuma teisi kaasa seda ära tegema. Kogu algatus, korraldus ja vastutus on seega kõigi talgujuhtide ja korraldajate endi kätes.

2010. ja 2011. aasta tõestasid, et ühiskond oli selliseks talgupäevaks küps. Tuhatkond aktiivset eestimaalast võttis vastutuse talgujuhina ning kümned tuhanded tulid nendega kaasa ja tegid ära! Muutsid enda ümber elukeskkonna paremaks, kaunimaks, lootusrikkamaks. Korrastasid pargi, kõpitsesid ja värvisid seltsimaja puukuuri, värskendasid laste mänguväljaku, aitasid Heljul talvepuud teha, leidsid mõttetalguil uusi ideid, mida külaseltsiga suvel ühiselt ette võtta.

Ja mitte ainult. Talgupäev on aidanud samm-sammult muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist, levitada aktiivset ja hoolivat eluhoiakut ning taasluua ammust talgutraditsiooni tänapäevasel moel. Ühtlasi on koostegemisest saanud see miski, mida oleme ka riigi tasandil ammu otsinud – ühiskonna käivitaja ja heade kogemuste ekspordiartikkel.

Talgutraditsioon istub sügaval meie sees, tunnistame seda või ei. Mõnigi siinne organisatsioon võib end väljateenitult pidada talgutraditsiooni taaselustajaks, mõnigi talguline väärib tõelise talguhundi tiitlit. Õlatunne on tugev. Ja mis kõik veel on talgutelt leitud: armastus, töö, sõber, naaber, uued oskused, usk endasse ja teistesse ...

«Teeme ära» talgupäev on küll alles kui poisike, viis sünnipäevaküünalt tordil, kuid mõnus on mõtelda, mis ootab ees. Tule talgutele, leiad elu!