Kriimsilm ja karuott tekitavad elevust

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus «Kriimsilm, karuott ja rebane»
Näitus «Kriimsilm, karuott ja rebane» Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga muuseumi näitusesaali siseneja satub silmitsi hundiga, suus poolik inimkäsi, saalinurgas aga passib karu. Selline vaatepilt avaneb Valgamaa jahi- ja kalameeste ühistu üles seatud näitusel «Kriimsilm, karuott ja rebane».

Siiski pole tegu elusate loomade, vaid topistega. Need on valmistanud tuntud jahimees ja üks näituse koostajaid Aare Jaama, kes oma töö tulemust ka ise kahel päeval koos õpilastega testimas käis. Nimelt viis ta koos teise jahimehe Rain Kuusiga läbi muuseumitunnid.

«Kui hunt hakkas tänu fotosilmale lõrisema, lapsed piilusid huvi ja ärevusega. Väga meeldisid neile ka peibutusviled,» ütles muuseumi pedagoog Margit Koop.

«Arvestades ettevalmistusaega, sai antud maksimum,» kinnitas Aare Jaama ise. Eksponaatidest kõneldes ütles topiste tegija, et hundi saamine näituse tõmbenumbriks on ootuspärane. «Hunt oli mulle kui topisetegijale uus samm, pingutasin sellega hulk aega.»

Mõnda aega oli hundi lõugade vahel  mulaaž poolikust inimkäest. Sellega soovis Aare Jaama rõhutada hundi ohtlikkust.

Paraku tekitas see paljudes vääritimõistmist, nagu oleks näitus suunatud inimese ja loomade vastandamisele. Mõnede inimeste hinnagul oli tegu lihtsalt õõvastava vaatepildiga. Seetõttu on mulaaž muuseumi direktori Marek Nõmmiku kinnitusel praeguseks eemaldatud.

Näituse korraldajate kinnitusel on näituse mõte on hoopis loomi tundma õppida. Paraku oleksid elusad loomad õppematerjalina ju ohtlikud. Näituse käigus saab vaadata loodusfilme ja täita töölehte ning täiskasvanu saab ise selgitada, et tänapäeval hundid inimesi murdnud ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles