Juhtkiri: Entusiasmist üksi ei piisa

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tervisesportlasena jooksmiseks või rattaga sõitmiseks pole kuigi palju tarvis. Ennekõike tuleb üle saada surnud punktist, et end diivanilt püsti rebida, spordiriided selga panna ja kodust välja minna.

Edasine tuleb juba loomulikult. Kui inimene on end juba ühe korra ületanud, tahab ta seda veel ja veel ja veel. Kuniks sinnamaani, et harrastajana polegi enam võimalik püstitatud eesmärke täita.

Siitkohalt aga enam entusiasmist üksi ei piisa. Vaja on tipptasemel varustust. Profirattur Rein Taaramäe kirjutas oma blogis, et Prantsusmaal Magny Couris asuvas F1 keskuse tuuletunnelis läbiviidud testidel andsid uus jalgratas, kombinesoon ja joogipudel nii mõnedki sekundid kiirema aja kui vanem varustus.

Ent ega ka varustus üksi võistle. Sportlasele on vaja treenerit ja abimeeskonda, kuhu kuuluvad näiteks arstid, massöörid, psühholoogid.

Ja lõppude lõpuks tuleb kuidagimoodi kogu oma varustuse ja meeskonnaga võistluspaika kohale jõuda. Selleks on aga tarvis hulgaliselt raha. Parimatest parimatel nagu Rein Taaramäe on selja taga terve profivõistkond, kuid paljud kodumaal võistlevad sportlased peavad leppima palju vähesemaga.

Nõnda ongi Valgaski hulk aega kirgi kütnud spordi rahastamise süsteem taas kõne alla tulnud. Kindlasti ei saa Valga noortespordil kunagi olema selliseid võimalusi nagu Rein Taaramäel praegu, kuid alati saab ju paremini.

Siinkohal on hea meel tõdeda, et Valga spordiklubide juhtidel on veel jätkunud seda entusiasmi, et kesistes tingimustes tegevust jätkata. Tulemus on ju tugev ja tublide tulemustega sportlaste põlvkond.

Tervitatav on ka, et kokku on kutsutud töögrupp, kes peaks leidma olemasoleva rahahulga juures võimalikult hea lahenduse selle jagamiseks.

Selge on, et raha kusagilt juurde ei tule, aga teinekord võib paljutki saavutada pelgalt süsteemi muutes.

Just täpselt nagu Gerd Kanter enne Pekingi olümpiat või Kristina Šmigun-Vähi enne Torino olümpiat olles küll juba oma ala tipus, tegid muudatusi ettevalmistusprotsessis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles