Pärast pikka talve on inimestel õigus valitsuselt küsida, miks oleme lubatud kodukulude alanemise asemel pidanud maksma hoopis rekordsuuri küttearveid. Erinevalt valitsusest pakuvad sotsiaaldemokraadid lahendusi, mis tõepoolest aitaksid kodukulud kontrolli alla saada.
Konkurentsiameti andmetel on kaugküttes odavaimad kütteallikad puit ja turvas, Narva elektrijaamade läheduses ka põlevkivi. On ka teisi, taastuvatel allikatel põhinevaid kaugküttelahendusi, nagu päikesekollektorid ja maasoojuspumbad. Lähiajal on perspektiivikaim puit, sest põlevkivi ja turba kui fossiilsete energiaallikate kasutamist püüab euroliit vähendada eeskätt kütusehindade tõstmise ja heitmete maksustamise kaudu.
Puidu kasutamiseks kaugküttes on kaks võimalust: ehitada katlamaju ja koostootmisjaamu. Hakkepuidul töötavad jaamad on rajatud Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Soojuskoormust arvestades oleks hinnanguliselt võimalik rajada koostootmisjaamu veel 21 asulasse. Samuti võiks täiendavaid jaamu teha Tallinna ja Tartusse.
Ka mujal tuleks praegu maagaasil ja õlil töötavad katlamajad asendada odavamat soojahinda pakkuvate taastuvenergialahendustega. Nii väheneks keskkonna saastamine ja kahaneks Venemaa majandus- ja poliithuve edendava Gazpromi roll. Lisaks tekiks maapiirkondades uusi töökohti nii elektrijaamade kui katlamajade ehitamisel, käitamisel ja hooldamisel, aga ka metsanduses ja põllumajanduses.
Need koostootmisjaamad suudaksid asendada üht Narva rajatavat põlevkivikatelt, mis annaks lisaks madalamale küttekulule meile ka täiendavaid elektrilisi võimsusi.
Kuivõrd Tallinna elektrijaamast väljuv soojusenergia maksab võrgule 30 eurot MWh ja Iru elektrijaamas fossiilsetest allikatest toodetav soojus 42 eurot MWh, võib eeldada, et taastuvallikatest toodetav soojus oleks paljudes omavalitsustes odavam. Selle eelduseks on aga investeerimiskeskkonna stabiilsus.
Majandusminister Partsi algatatud taastuvenergiatasude langetamine pakuks tarbijatele elektrihinnas leevendust umbes ühe protsendi jagu, samas on seegi kahe teraga mõõk. Taastuvenergiasektori investeerimiskeskkonna halvenemine on peatanud investeeringud kaugküttevõrkudesse ja uutesse soojusvõimsustesse, mistõttu on soojakaod jätkuvalt suured ja tarbijad maksavad rekordsuuri arveid.
Tegelikult saaks ministri pakutud ühe protsendi asemel elektriarveid vähendada koguni 8,5 protsenti. Selleks tuleks lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine ning leida raha muudest allikatest.
Näiteks Euroopa Liidu heitmekaubanduse tuludest, kus Eestile 2013.–2020. aastaks eraldatava ja oksjonil realiseeritava CO2 heitmekvoodi riigitulu on kuni kaks miljardit eurot, või siis Euroopa Liidu ühtekuuluvusrahast.
Majandusminister armastab rääkida KredExi meetmetest, mis suunatud kortermajade energiasäästu ja mis olevat pääsetee suurtest arvetest.
Ent siiani on sel viisil renoveeritud 40,8 miljonist ruutmeetrist elamispinnast alla protsendi. Sama tempoga jätkates jõuaksime renoveerimisega lõpule saja aasta pärast.
Selle asemel, et matta meie kõigi raha uutesse põlevkivikateldesse, mille kasutamine karmistuvate keskkonnanõuete tõttu niikuinii kahtlane, tuleks raha suunata hoopis energiasäästu. KredExi näidisprojektide puhul, kus saavutati 45protsendine energiakulude alanemine, oli renoveerimise kulu 125 eurot ruutmeetri kohta.
Kui suunata hoonete energiatõhususe parandamisse need 950 miljonit eurot, mida minister on otsustanud kulutada põlevkivikateldele, suudaksime peaaegu poole jagu alandada viiendiku elamispinna küttekulusid ehk inimeste soojaarveid. Sotsiaaldemokraadid on teinud ka teisi mujal maailmas edukalt toiminud ettepanekuid, mida aga Eesti valitsus seni tõsiselt kaalunud ei ole.
Olulise energiasäästu saavutamisse tuleb kaasata ka energiatootjad, leppides nendega kokku säästmise määrad, ent andes tootjatele voli valida, kas sääst saavutatakse tootmisel, võrkudes või tarbija juures.
Lisaks on ka valitsuse käsutuses maksulisi meetmeid, mis erinevalt maamaksuvabastusest kodukulusid tõepoolest tuntavalt mõjutaksid. Nii võiksime alandada elektriaktsiisi euroliidu miinimummäärani ja kohaldada kaugküttele käibemaksu soodusmäära.
On aeg, et inimesed, kellele kasvavad küttearved kipuvad üle jõu käima, nõuaksid valitsuselt populistlike ja kosmeetiliste meetmete asemel reaalseid samme kulude kontrolli alla võtmiseks.