Eesti majandusel läheb juba mõnda aega paremini ja võrreldes paljude teiste riikidega on ka perspektiivid head. See ei ole üksnes meie endi hinnang – nii teatavad erinevad majandusagentuurid, kes toovad Eestit eeskujuks probleemides vaevlevatele riikidele. Tõepoolest, selja taha on jäämas raskete otsuste tegemise aastad, mil tuli kärpida kulusid ja kõvasti kokku hoida. Põhjamaise kaalutleva rahvana saime nende keeruliste olukordadega toime.
Teame omast käest hästi, et kinnikülmunud torusid leeklambiga lahti sulatada pole mõtet, maja põleb sootuks maha. Või teine eesti rahva mõttetera: laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Tark ettevalmistus ja mõistlik talita mine aitab aga hullematestki olukordadest läbi. Just nõnda olemegi hakkama saanud – valitsus julges otsustada, aga valitsuse otsused ei oleks olnud võimalikud rahva toetuseta.
Töökohti on tulnud juurde, euro saamine lisas veelgi kindlust, asutatakse uusi ettevõtteid, mitmed firmad on taas jalad alla saanud ja palganud inimesed tagasi. Taas saame rääkida ka pensionitõusust.
Juba alguses mainisin, et tänu majanduse olukorra paranemisele on paljud inimesed saanud tagasi tööle ja sotsiaalmaksu laekub kenasti. See tähendab, et valitsus sai lõplikult ära otsustada ammu lubatu: aprillis tõusevad pensionid 4,4%. See tähendab, et keskmist vanaduspensioni saava inimese pension tõuseb umbes 160 euro võrra aastas. Peame arvestama, et pensionid saavad tõusta vaid siis, kui palgad tõusevad.
Kui vaadata majandusprognoose 2012. aastaks, siis need jäävad valdavalt 2–3% piiresse, mis tähendab, et pensionitõus saab tegelikult olema pea kaks korda suurem kui majandustõus. Lisaks on oodata, et Riigikogu kiidab veel enne suve heaks vanemahüvitise süsteemi täiendava vanemapensioni kava.
Pensionitõusu maksumus 2012. aasta eelarves on 43 miljonit eurot. Selle raha eest saavad keskmiselt 4,4% senisest suuremat pensioni kõik Eesti pensionärid, keda selle aasta 1. jaanuaril oli kokku üle 400 000.
Lisaks on Eesti loomas ainulaadset süsteemi kogu Euroopas: 2007. aastal kehtestatud vanemahüvitise süsteem on saamas edasiarenduse vanemapensioni näol. On oodata, et Riigikogu kiidab süsteemi heaks veel enne suve.
Praeguseks töötava ja noortele peredele kindlustunde loova vanemahüvitise süsteemi eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, millega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Vanemapensioni süsteem loob kindluse, et lapsega kodusolemise ajal hoolitseb riik tema pensionikogumise eest, millega tagatakse last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas.
Valikute tegemine eelarve kokkupanemisel on alati olnud raske ja vastutusrikas protsess, kuid eakad ja lapsed on Eesti riigis olnud alati eelistatud valdkond. Nende heaolu nimel on tehtud ka tänased valikud vanemahüvitise ja -pensioni süsteemi väljatöötamisel.
Sellised muudatused annavad parema kindlustunde hakkama saamiseks tänastele ja tulevastele lastevanematele, kes omakorda annavad põhjust muuta riik peresõbralikumaks ja turvalisemaks kodukohaks.
Selja taha jääv kriis näitas, et meie inimesed talitavad targasti ja suudavad kokku hoides rasketest aegadest hästi läbi tulla. Kui samal kursil jätkame, võib loota, et järgmisel aastal majandus veelgi paraneb ning lisaraha jagub järjekordseks pensionitõusuks.