Eestis on kokku 58 418 kilomeetrit teid, millest riigimaanteid vaid 16 500 kilomeetrit. Kohalikke teid on enim, lausa 23 514 kilomeetrit. Era- ja metsateid on 18 398 kilomeetrit.
Kohalikud teed ja sillad vajavad rohkem raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimaanteedesse on investeeritud viimastel aastatel keskmiselt 200 miljonit eurot, millest ligi pool on välisabi, pool Eesti maksumaksja raha. Näiteks eelmisel aastal ehitati ja remonditi 273 kilomeetrit kattega teid, muudeti tolmuvabaks 222, pinnati 994 ja remonditi 332 kilomeetrit kruusateid.
Lisaks sai uue elu 31 silda või viadukti ning rajati 71 kilomeetri ulatuses uusi jalgratta- ja jalgteid.
Usaldusväärne statistika kohalike teede ehituse kilometraaži kohta puudub, kuid fakt on, et viimastel lumerohketel talvedel pole raha jätkunud isegi teede korraliku lahtihoidmise tarbeks, rääkimata uute lõikude massilisest ehitamisest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kinnitanud: 2012. aastal on riigil töös rohkem projekte kui kunagi varem. Toon välja vaid olulisemad: Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas, Väo–Maardu ja Valgejõe–Rõmeda teelõigud Tallinna–Narva maanteel, Tallinna ringtee Väo–Saue teelõigu ehitus, Tartu ringtee ehitus. Lisaks hulgaliselt jätkuprojekte nagu Pärnu ümbersõit ja Jõhvi liiklussõlm.
Kõik need investeeringud riigiteedesse on vajalikud. Võime vaielda, kas nii uhket Mäo risti ja Jõhvi liiklussõlme, kus autojuhtidel orienteerumisega raskusi, ikka vaja oli, aga kahtlemata pidime neid sõlmi remontima ja arendama.
Suurte teearenduste kohustuslik kaasrahastamine on käinud kütuseaktsiisi arvelt, mis on aga kahandanud omavalitsuste teedele eraldatavat raha.
Sel aastal suureneb küll omavalitsuste teedele ja tänavatele eraldatav toetus tervelt 40%, summaliselt 5,1 miljoni euro võrra, aga see pole kindlasti piisav, et lühikese aja jooksul teid korda teha. Euroraha investeerimine kohalike teede taristusse on regionaalpoliitiliselt põhjendatud ja see vajadus ei kao järgmise 20–30 aasta jooksul kuhugi.
Omaette terav teema on sillad ja nende seisund. Kokku on Eestis 1602 silda, millest riigile kuulub 938. 664 silda on omavalitsuste omad. Kui riigimaanteedel algatati 2010. aastal neljaaastane ülevaatustsükkel, siis omavalitsuste sildade seisundist puudub tõsiselt võetav ülevaade.
Kuna sild on keerukas insenertehniline objekt, on selle remontimine väga kallis. Üldjuhul nii kallis, et omavalitsused võtavad remondi ette alles siis, kui sild on ilmselgete lagunemistunnustega. Liiklusohutust aitaks siingi tagada Euroopa Liidu rahaga ellu kutsutud kohalike teede ja sildade programm.
Eelmise aasta suvel sõitsin läbi pea kõik Harjumaa rattateed. Tuleb tunnustust avaldada nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele, kes rattateedele järjest suuremat tähelepanu pööravad. Kuid silma jäid ka puudused, mis üldpilti tumestavad ja mille kõrvaldamisega vaeva tuleb näha.
Kõik teed tuleb siduda terviklikku võrgustikku. Praegu on näiteks Harjumaal rajatud eri pikkusega lõigud, millest lühim oli 50 meetrit ja pikim 23 kilomeetrit, kuid neid pole suudetud omavahel ühendada. Kindlasti tuleb anda ülevaade olemasolevatest teedest kas internetikeskkonnas või lausa paberkaardina, et inimesed teaksid, kuhu neil mööda mõnd teeotsa sõitma hakates võimalik jõuda on.
Kohalikud teed ja sillad vajavad kindlasti senisest rohkem investeeringuid. Siseriiklikest summadest pole piisanud, võimendame siis seda valdkonda võimalustega, mida pakuvad Euroopa Liidu tõukefondid.