Prefektile teeb muret alkoholi mõju inimeste käitumisele

Teisipäeval külastas Valgamaad politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri juht Tarmo Kohv. Prefekt on seisukohal, et kuritegevuse vähendamisel on ülioluline koostöö politsei ja tema partnerite vahel.

Mis teid Valgamaale tõi?

«See on traditsiooniline prefektuuri juhtkonna ringreis. Meie teeninduspiirkonda kuulub kuus maakonda, kus on palju allüksusi. Juhtkonna eesmärk on vähemalt kaks korda aastas kõik allüksused läbi sõita ning kohtuda ka omavalitsusjuhtide ning teiste koostööpartneritega. Kohtusime täna (teisipäeval – S. L.) Otepääl Palupera, Otepää ja Puka vallavanemaga ning ees ootavad kokkusaamised maavalitsuses ja Tõrvas.»

Kuidas Valgamaa Lõuna-Eestis välja paistab?

«Valgamaal oli kuritegevuse langus eelmisel aastal Lõuna-Eestis suurim. Tendents iseloomustab küll kogu regiooni. Varavastased kuriteod on vähenenud kõigis maakondades, kuid paraku kasvavad isikuvastased – just perevägivalla arvel.

Masu ajal oli varavastaste kuritegude põhjus paljudel juhtudel elatise hankimine, mis tõi kaasa just metalli- ja pisivarguste kasvu. Praegu on sissetulekud suurenenud, mis on kaasa toonud alkoholiga seonduvad probleemid. Kasvutrendis ongi alkoholi liigtarbimisest tingitud vägivallajuhtumite arv lähisuhetes. See on murelaps igas piirkonnas.»

Missugune on olukord narkokuritegevusega?

«Arv on kasvanud. Narkokuritegevus on selles mõttes omapärane kuriteoliik, et kui midagi varastatakse, tuleb inimene ja esitab avalduse varguse kohta. Mitte keegi ei tule aga avaldama, et hankis narkootikume.

Narkokuritegevusega peab tegelema politseile lisaks kogu ühiskond. Nende arvu tõus ühelt poolt näitab politsei head tööd kuritegude avastamisel. Teisalt põhjustab juhtumite arvu suurenemist diilerite käitumise muutumine: riskide hajutamise eesmärgil vähendatakse narkoainete koguseid, mis omakorda on kaasa toonud tarnijate ning vahelejääjate hulga suurenemise.»

Mida ütlete alaealiste kuritegevuse kasvu kohta?

«Hea meel on, et suur progress on toimunud alkoholi alaealistele kättesaadavaks tegijate tabamise osas. Pole aga saladus, et leidub siiski inimesi, kes ala­ealistele alkoholi ostavad ning seepärast ongi eesmärgiks seatud just neid vahendajaid-ostjaid tabada.

Karistamine ei saa olla eesmärk omaette. Olen korduvalt rääkinud, et tegelikult algab turvalisus koolist ja kodust. Usun, et eelkõige täiskasvanu, kes lastega koos elab, peab andma oma panuse laste kasvatamisse ning ära hoidma nende kuritegelikule teele kaldumise. Kasvatus algab ikkagi kodust.

Alaealiste kuritegevuse vähendamisel ja ennetamisel on oluline koostöö omavalitsuse, kooli ja lastevanematega. Politsei paneb suurt rõhku ennetustööle noorsoo hulgas. Linda Oks ja tema meeskond teevad Valgamaal selles osas väga tänuväärset tööd.»

Milline on liikluskultuuri olukord Lõuna piirkonnas?

«Kurb on, et endiselt teevad muret joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetused ja turvavarustuse halb kasutamine. Need probleemid on kõikides maakondades ühesugused. Lõuna piirkonnas hukkus liikluses tunamullu 26, möödunud aastal juba 32 inimest. Kahjuks jätkub kasvutendents kogu vabariigis.»

Karistusi on pidevalt karmistatud, tulemusi see pole andnud. Mida siis ette võtta?

«Olen sügavalt veendunud, et politsei osa liiklusturvalisuse tagamises on ainult 25–30 protsenti, mitte rohkem. Ülejäänud osa peavad andma liiklejad ise ning infrastruktuur – teede-tänavate seisukord ja korrashoid. Autod on tänapäeval väga head, liikluskultuur Eestis aga suhteliselt madal.

Õnnetuste vältimisel on peamine osa liiklejal endal. Tuleb õigesti hinnata olukorda, sõidukogemusi ja teetingimusi. Tähtis on omavaheline viisakus nii juhtide endi kui juhtide ja jalakäijate vahel.

Lisaks on oluline autode turvavarustus, helkurite ja jalgratturikiivrite kasutamine. Ainult karistusmeetodid ei võimalda liikluses toimuvat ohjata. Karistus ei ole kõikvõimas ega saa olla eesmärk omaette. Samas, määratud karistus peab olema mõjus ja selle täideviimine vältimatu.

Joobes juhtimine on suur probleem ning karistuste karmusele vaatamata nende arv ei vähene. Näitena toon, et möödunud aasta absoluutne rekord Lõuna piirkonnas oli 52 kinnipeetud joobes juhti ühel nädalavahetusel. Tavapäraselt on see arv viiest viieteistkümneni ning nende hulgas kaks kuni kolm juhti, kelle joove üle 1,5 promilli ehk siis kelle suhtes algatatakse kriminaalasi.»

Missuguse hinnanagu annate Valga politsei tööle?

«Positiivset on palju. Valga maakond on eriline suurte ürituste korraldamise poolest ning olemasoleva koosseisuga kõike kontrolli all hoida on väga hea saavutus. Sellega on hakkama saadud edukalt. Teine hea näide on piiriülene koostöö lätlastega, mida olen teistele piirkondadele eeskujuks toonud. Ette heita ei ole midagi ning tööd on tehtud tublilt.»

Missugused valdkonnad on sel aastal politseitöös esikohale seatud?

«Globaalsematest asjadest kindlasti korruptsioon, rahapesu ja kriminaaltulu. Lisandub noorsootöö: laste toime pandud või nende vastu suunatud kuritegevus ning narkokuritegevus. Tegeleme võimalikult palju ka vara- ja isikuvastaste kuritegudega.

Tähelepanu all on avalik kord ja lähisuhete vägivald. Selles osas on oodatud kogu ühiskonna, eeskätt sotsiaaltöötajate, koolide ja perekonna kaasabi. Ainult nii suudame sellele kuritegevuse liigile jaole saada ning piiri panna.»

Mida sooviksite veel valgamaalastele öelda?

«Suur tänu koostöö ning selle suhteliselt turvalise aasta eest. Usun, et Valgamaa politsei, omavalitsused ja elanikkond on üksteist mõistnud. Politsei ei suuda üksi midagi ära teha, vaid vajab partnereid, kelleks ongi maakonna elanikud.

Esimene asi, mida inimene saab ära teha, on anda politseile teada igasugustest korrarikkumistest ning häirivatest asjadest, olgu need siis joobes juhid, kahtlased inimesed või silma riivavad tegevused. Sellega kaitseme ka oma kaaskodanikke. Politseid pole vaja karta. Inimene, kes politseid korrarikkumistest informeerib või oma tähelepanekutest teada annab, on pigem partner, keda ka politsei tunnustab.

Koostöö ja üksteisest hoolimine on oluline. Kui need samamoodi jätkuvad, läheb Valgamaal elu järjest turvalisemaks.»