foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
On asjaolusid, mis paljudele enesestmõistetavana tunduvad – näiteks see, et Eesti suvepealinn on Pärnu ja talvepealinn Otepää.
Pärnu suvepealinnaks saamise järel toimus linnas rohkesti suveüritusi, mis pakkusid kaasaelamisvõimalust nii turistidele kui kohalikelegi. Paraku läks mõnigi üritus peagi hingusele ja asendust polnud kerge leida.
Nii lõi Pärnu positsioon suvepealinnana kõikuma ja valmisolekut tiitlit üle võtta avaldasid teised linnad, eelkõige Haapsalu ja Kuressaare. See sundis Pärnut end kokku võtma ja mõneks ajaks on vaidlus, kas meil ikka peab igal aastal sama suvepealinn olema, vaibunud. Samas piisab mõnest väärsammust ning see võib puhkeda taas.
Toimunust tasuks õppida ka Otepääl, mis mullu 15. korda talvepealinna tiitli sai. Kuigi Valgamaa mõistes on tegu endiselt turismimekaga, pole paiga üle-eestiline staatus sellena enam nii kindel kui varem. Ning kui seal suursündmusi vähemaks jääb, mõjutab see kogu maakonna atraktiivsust.
Tänasest Valgamaalasest võibki lugeda, et kui Eesti majutusettevõtetes peatus eelmisel aastal turiste rohkem kui tunamullu, siis Valgamaal peatunute arv vähenes. Oluline osa selles on kindlasti asjaolul, et mitu Otepää kandi suurüritust on saanud tagasilöögi: mullu jäi ära Suverull, kohalike tippude puudumine mõjutas ka murdmaasuusatamise MK-etapi külastatavust.
Samas ütleb Pühajärve puhkekodu juhatuse liige Kirsti Lambot, et neil olevat külastatavuse seisukohalt märgata nihet paremuse poole. Selle nimel aga tehakse ka pidevat tööd, uuendades numbritubasid ning mõeldakse arengu peale ka laiemalt.
Ka siis, kui kõik tundub hästi olevat, ei tohi käsi rüppe lasta. Nagu ütles Ants Lauteri tegelaskuju filmis «Mehed ei nuta», on paigalseismine igal juhul tagasiminek.





Tagasi
