Juhtkiri: Parem karta kui kahetseda

Tänasest Valgamaalasest võib leida mitu lugu selle kohta, kuidas ühed inimesed teiste rumalust või vaesust ära kasutada püüavad.

Näiteks said politseinikud Tartus jaole kahele ebaseaduslikule laenukontorile, mille pidajad nüüdseks ka kohtus süüdi on mõistetud. Seejuures ei piirdutud inimeste raske majandusolukorra ärakasutamisega. Näiteks kui üks naine ei tagastanud laenuks võetud 6000 krooni, hakkas laenukontori pidaja teda ähvardama. Kuigi ohver esialgu vastupanu avaldas, leiti ikkagi võimalus temalt teatud rahasumma kätte saada.

Kasutatakse ka tunduvalt peenemaid võtteid. Näiteks saabus Valgamaal puhkekeskust pidavale Ulrich Altenkirchile elektronkiri, milles avaldati soovi kaheks nädalaks puhkekohta reserveerida. Iseenesest mõistlik soov, küll aga ei tundunud mehele mõistlikud mõne aja pärast välja pakutud maksetingimused: tasuda taheti tšekiga ning kahtlaselt keerulist skeemi kasutades.

Kuigi Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse juhi Janek Maasiku sõnul ei ole antud juhtumi puhul küllaldast alust arvata, et tegemist oleks kelmusega ning kriminaalmenetlust seetõttu alustatud ei ole, on Altenkirch skeemi kuritegelikus olemuses üpris veendunud.

Tema arvamust jagab ka Swedbanki rahapesu tõkestamise ja sisejärelevalve osakonna juhataja Aivar Paul, kelle sõnul viitab pettusele asjaolu, et tšekiga saadetakse mingil põhjusel justkui rohkem raha ja palutakse ülejääk siis kas kuhugi kellegagi saata, üle kanda või sularahas kellelegi anda.

Sarnaste juhtumite puhul on paslik meenutada vanasõna: «Parem karta kui kahetseda.» Kui rahapakkumisel on juures kahtlane kõrvalmaik, tuleks sel moel raha hankimisest loobuda. Vajadusel tuleks nõu küsida pangast või pöörduda politsei poole – et ei peaks hiljem meenutama teist vanasõna: «Loll saab kirikuski peksa.»