Intervjuu: Maavalitsusse satub enim planeerimisvaidlusi Otepäält

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul on kõigil võimalus selle kohta arvamust avaldada. Kõik ettepanekud ei ole aga põhjendatud, tõdeb maavalitsuse peaspetsialist planeeringu alal Kaire Jaanus.

Kuidas planeerimistülid maavalitsusse satuvad?

«Eestis reguleerib planeeringute alast tegevust planeerimisseadus, üld- ja detailplaneeringute üle teostab järelevalvet maavanem.

Üldplaneering on omavalitsuse piires tehtud suur arengudokument, millega lepitakse kokku arengutingimustes ja -suundades. Detailplaneering koostatakse väiksema maa-ala puhul ja on üksikasjalikum. Lepitakse kokku tingimused, kuidas maatükil edasi toimetada.

Kõigepealt algatatakse planeering ja siis hakkab omavalitsus seda koostama. Arendaja esitab omad soovid omavalitsusele, kelle kohustus on kaaluda, kas need kattuvad omavalitsuse soovide ja tahtega. Arvestama peab ka kohalikega – ei tohi nende soovidega vastuollu minna.

Seejärel võetakse planeering vastu ning suunatakse avalikule väljapanekule. Selle ajal on igal isikul õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kõige lihtsam vastuväite näide on, et planeeringu algatamisest ei teatatud õigel ajal, või teatab elanik, et ei soovi oma naaberkinnistule 30 uut elamukrunti.

Kui tekivad vaidlused, on maavanemale antud seadusega lepitaja roll. Ettepanekuid on võimalik teha kõigil, selleks ei pea olema kohalik.»

Mis kodaniku ettepanekuga edasi saab?

«Vald peab seda menetlema ning vaatama, kas ettepanek on põhjendatud või mitte. Kui on asjakohane ettepanek, tuleb seda arvestada. Kui ei, jääb vaie üles. Siinkohal tuleb mängu maavanem, kes kuulab osapooled ära ja üritab lepitada. Kui lepitust ei toimu, esitab maavanem oma seisukoha.»

Kui oluline on maavanema seisukoht?

«Kui kokkuleppele ei saada, ei saa omavalitsus menetlusega enne edasi minna, kui maavanema käest on heakskiit saadud. Kui maavanem leiab, et ettepanekuga tuleb arvestada, peab omavalitsus parandused sisse viima. Enne ei saa planeeringut kehtestada.»

Kui tihti jõuab asi nii kaugele, et planeering maavalitsusse arutlusse tuleb?

«Oleneb piirkonnast. Meie maakonnas on planeerimisalane tegevus eri omavalitsustes väga erinev, samuti ka töökoormus. On nii atraktiivseid kui ka väga rahulikke piirkondi, kus ei toimu suuri arendustegevusi ja pole huvide konflikti. Näiteks Õru vallas ei ole ühtegi detailplaneeringut kehtestatud.

Mida teadlikum on kogukonna esindaja, seda rohkem võib vaidlusi tulla. Otepää piirkond on hästi teadlik ja tundlik ning seal ollakse planeeringute osas väga tähelepanelikud.

Otepää ongi meil selles mõttes murelaps, et seal on huvide konflikt eriti suur. Ühelt poolt on kohalikud inimesed, kes põlvest põlve seal elanud. Teisalt suvitajad või talvitujad, kes pole sisse kirjutatud, kuid omavad kinnisasja. Siis on veel arendajad ja ka looduspark, mida valitseb keskkonnaamet. Suur osa Otepää valla territooriumist ongi looduspargi all.»

Kui palju tuleb siis Otepäält maavalitsusse lahendamiseks vaidlusi?

«Oleneb planeeringust, aastast ja üldisest majanduslikust olukorrast. Otepääl on hästi palju planeeringuid igapäevaselt töös. Aasta alguses lahendas maavalitsus kolme neist, mis on menetluses olnud väga pikalt – üle viie aasta. Eks suuremate omavalitsuste ümbruses ole rohkem arendussoove ja sellest tulenevalt ka keerukaid planeeringuid.»

Viis aastat tundub pikk aeg ...

«Kergemate planeeringutega on väga hästi, kui aastaga hakkama saab. Seadusega on igale menetlustoimingule antud tähtajad. Osa planeeringuid peab olema avalikul väljapanekul kuu aega. Ajalehe kaudu tuleb avalikkust teavitada seaduses sätestatud aegadel. Et planeering valmis saaks, võib minna kuid või aastaid.»

Kui palju tehakse asjalikke ettepanekuid ja kui palju pigem kiusu pärast?

«Kui vaie jõuab maavalitsusse, peab maavanem kõik läbi vaatama. Copy-paste-versioone on kahjuks ka. See tähendab, et ettepanek on tehtud pigem kiusu pärast. Kui kodanik teeb ettepaneku, et alale peaks ehitatama elektriauto laadimiskohad, võib see olla tal igale planeeringule ettepanekuks pandud, samas võib see olla ka oluline aspekt.»

Millised on markantsemad näited?

«Ühe planeeringu puhul sooviti likvideerida karjalauta ja luua võimalus elamute ehitamiseks. Ettepaneku esitaja arvas aga, et karjalaut peaks täitma oma eesmärki ja tegi ettepaneku hoonet mitte lammutada, sest mahetoodangu ja piimakarja osas olevat väga suur nõudlus. Omavalitsuse seisukohast polnud ettepanek asjakohane. Vaie jäi üles ja tuli maavalitsusse.

Teisel juhul tegi kodanik ettepaneku, millist ehitusmaterjali kasutada või et katusekalle võiks olla 35–45 kraadi asemel 20 kraadi. Ettepanekud lähevad kohati väga spetsiifiliseks.

Ühel juhul tegi kodanik ühele planeeringule 23 ettepanekut, kolmele kokku üle 50. Samas ei saa öelda, et kõik ettepanekud, mis tehti, on kiusu pärast. Osa on ka sisulised ja asjalikud.»

Kui tahta, kas võib iga detailplaneeringu endale ette võtta, teha põhjendamatuid ettepanekuid, ja vaadata, kuidas ametnikud neid läbi töötavad?

«Täpselt. Viisakas oleks aga arvamust põhjendada. Mida põhjalikum ettepanek on, seda kergem on nii maavanemal kui omavalitsusel rakendada kaalutlusõigust.»

Kas ettepanekuid saab lõpmatuseni teha?

«Planeerimine on avalik. Kust tuleb piir, et kes võib teha ja kes ei või? Süsteem tagab avaliku huviga arvestamise. Eelkõige peaks ettepanekute esitamisel lähtuma tervest talupojamõistusest – nalja pärast ja igavusest pole mõtet ametnike töökoormust suurendada. Maavanemal on mure see, kui saadetakse kutsed kõigile osapooltele ja need, kes kõige rohkem ettepanekuid on teinud, ei tule kohale.»

Kas maavanema otsus on lõplik?

«Eestis on lõplik kohtuotsus. Kui omavalitsuse seisukoht ühtib maavanema otsusega ja ta kehtestab planeeringu, on ettepaneku tegijal alati võimalik kehtestamise otsus kohtus tühistada. On olnud ka nii, et kohus on kaasanud maavalitsuse kolmanda osapoolena oma seisukohta ütlema.»

Kunas oleks ikkagi asjakohane maavanema poole pöörduda?

«Detailplaneeringu avalikul väljapanekul tuleb ettepanekud teha kohalikule omavalitsusele. Kui kodanik tunneb, et omavalitsus on talle liiga teinud, saab loomulikult maavanema poole pöörduda. Tahaks inimesi julgustada, et maavanem kutsub hea meelega kokku osapooled, kes pole lahenduseni jõudnud, aitab neid lepitada ja kompromissi leida.»