Elu maal muutub järjest paremaks

Iga paiga inimestele on muidugi kurb, kui postkontor ukse kinni paneb või pank rahaautomaadi ära viib. Kurvastajatel või kurjustajatel tasuks aga meelde tuletada, kui tihti ise selles postkontoris või rahaautomaadi juures käidi.

Kindlasti ei tohiks sellistest juhtumitest teha üldistust. Ei saa nende põhjal väita, et maaelu seisma jääb või taandareneb, lihtsalt pangaautomaadid asenduvad kaardimakseterminalidega ja postkontorid kiire internetiga. On tõsiasi, et enamik riiklikke investeeringuid läheb maale – kokku on neid riigieelarves üle miljardi euro.

Ent milline oli elu maal paarkümmend aastat tagasi?

Maaelu mootorid olid sovhoosid-kolhoosid ja valdav tegevusala oli põllumajandus. Suur osa tööst tehti käsitsi. Praegu oleme tõstnud tootlust, inimtööjõudu vajatakse üha vähem, masinad teevad raskeid töid meie eest. Vanasti möllas 200 lehmaga lauda ümber brigaad inimesi, kellel oli klassitäis lapsi, täna teeb kogu töö ära robot, mida teenindab tihti vaid üks inimene.

Teede olukord Eestis polnud kiita, rääkisime muinasjutulistest Leedu teedest. Praeguseks oleme uuendanud oluliselt põhimaanteid, mis sarnanevad
Euroopa teedega. Igas maakonnas on rohkesti näiteid kohalikest teedest, mida viimastel aastatel remonditud ja ehitatud, enamik teedest on tolmuvabad.

Telefonijärjekord oli isegi linnas pikem kui aasta, maal polnud lootustki vaba juhtmepaari leida. Praegu on lisaks traadiga telefonile igaühele üle Eesti tagatud side ja andmevahetus mobiililevi kaudu.

Elektri pinge kõikus nii suurtes piirides, et osa seadmeid lihtsalt ei käivitunud. Kuigi arenguruumi veel on, on praegu kvaliteetne elektrivarustus tagatud pea igal pool Eestis. Eraldi meede on seni täiesti elektrita olnud elupaikade elektrifitseerimiseks –
hajaasustuse elektriprogrammi käigus on ühenduse vooluvõrguga saanud 29 majapidamist.

Oluline areng viimasel kahel aastakümnel on ettevõtluse laienemine väljaspool suuremaid linnu. Praegu on põllumajanduse osa maamajanduses suhteliselt väike – sarnaselt teiste arenenud riikidega. Asemele on tõusnud turism, tootmine, teenuste pakkumine.

Eestis on piisavalt näiteid, kuidas maapiirkondadesse investeeritakse. Teed ehitatakse maa-asulatesse enamasti koos kergliiklusteedega. Selline rajati just äsja ka Virtsu, kus praegu postkontori ja rahaautomaadi kadumise pärast mures oldi. Üksnes Harjumaa sai möödunud aastal juurde 25,6 kilomeetrit uusi rattateid.

Puhta vee ja kanalisatsiooni programmi käigus on Euroopa Liidu abiga juba investeeritud ja investeeritakse edaspidi sadu miljoneid eurosid. Puhas joogivesi ja keskkonnasäästlik reoveekäitlus tulevad kõikidesse Eesti maa-asulatesse.

Palju paremaks on muutunud parvlaevaühendus Lääne-Eesti saartega, kus liinil on uued laevad, sadamate kordategemisse on investeeritud üle poole miljardi krooni. Tundidepikkuseid järjekordi, mis varem olid tavalised, kohtab nüüd väga harva. Uuendatud on Piirissaare, Laaksaare, Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadam.

Lähiaastatel investeeritakse maapiirkondade internetiühendusse ligi 6,4 miljonit eurot, tagamaks kiire internet kõigile Eesti elanikele. See võimaldab tööd teha kõikjal Eestis. Õpetajatele ja arstidele on hakatud maksma lähtetoetust, mis peaks tagama, et koolid ja haiglad üle Eesti saavad juurde noori spetsialiste.

Nii palju kui 2012. aasta eelarves ei ole Eesti riik kunagi varem investeerinud. Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti – 1,25 miljardi euroni. Hulk sellest rahast läheb väljapoole suuremaid linnu.

Kohalikud omavalitsused saavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest tänavu teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on üle viie miljoni euro võrra enam kui möödunud aastal. Parlamendiliikmena seisan selle eest, et
Euroopa Liidu eelarvest saaks kindlasti rahastatud kohalike teede ja sildade uuendamine.

Heitmekvoodi müügist tehtavad kulud on tänavu üle veerand miljardi euro. Uuendatakse riigi ja omavalitsuste hooneid ning korter­elamuid, mis võimaldab energiasäästu ja kokkuhoidu tulevikus. Sarnane programm peaks lähitulevikus käivituma ka eramajaomanikele. Kohalikele liinidele jõuavad samuti heitme­kvoodi eest soetatud kvaliteetsed nüüdisaegsed bussid.

Eelpoolöeldu peaks piisavalt selgelt tõestama, et Eesti riik hoolib maapiirkondadest ja soovib elukvaliteedi võrdsustumist riigi eri piirkondades. Lisaks saab maal nautida väärtusi, millest linnas võib vaid unistada: puhas elukeskkond, kogukonnatunne, vahetumad inimsuhted.