Käimas on rahvusvaheline emakakaelavähi ennetamise nädal. Arst Aive Kalinina on arvamusel, et külastades regulaarselt naistearsti, on see haigus ennetatav ja ravitav.
Intervjuu: Emakakaelavähk ohustab üha nooremaid naisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks taas emakakaelavähist nii palju juttu on?
«Juba kuuendat aastat järjest tähistatakse jaanuari lõpus üle maailma rahvusvahelist emakakaelavähi vastu võitlemise nädalat.»
Mida näitab haigestumise statistika?
«Emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Seda on diagnoositud ka 20aastastel noortel naistel. Enamasti avastatakse see 45. ja 55. eluaasta vahel.
Vähiregistri andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal 150–180 haiguse esmasjuhtu ja kurb on see, et need arvud on püsinud muutumatuna viimase kümne aasta jooksul. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest. Eestis sureb sellesse ligikaudu 70 naist aastas.»
Kas emakakaelavähk on probleem mujalgi?
«See on rinnavähi järel teine sagedasem vähihaigus naiste hulgas Euroopas.»
Mida saab teha, et haigus võimalikult vara avastada?
«Väga tõhus on PAP-test, mille puhul võetakse emakakaela limaskestalt rakuproov. Seda testi tuleb teha iga kahe-kolme aasta järel alates suguelu alustamisest. HPV-test (inimese papilloomiviiruse test) tehakse, kui PAP-testiga on leitud muutused emakakaelal. Proov võetakse emakakaelakanalist. Emakakaela saab vajadusel uurida ka mikroskoobiga.»
Millised on haiguse esmased tunnused?
«Mingeid kindlaid vähile omaseid vaevusi ei ole. Kõige halvem on, et varajases staadiumis ei ole üldse mingeid tuntavaid sümptomeid. Arsti juurde tuleks pöörduda mistahes normaalsest seisundist erinevate ilmingute korral.
Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda, on ebaregulaarne veritsus tupest, veritsus seksuaalvahekorra järel, üle kümne päeva kestev menstruatsioon ning voolus. Postmenopausis naisel on veritsus esmane alarmeeriv nähtus.»
Kuidas on võimalik emakakaelavähki ennetada?
«Haiguse kujunemise algfaasis tekib emakakaela rakkude muutus, mida nimetatakse düsplaasiaks. See tähendab, et nende normaalne kasvamine häirub. Kerge düsplaasia korral võib toimuda iseeneslik paranemine ning selles staadiumis piisab jälgimisest ja regulaarsest naistearsti kontrollist.
Mõõduka düsplaasia korral on vajalik emakakaelaravi. Enamasti areneb vähk 10–25 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPVga nakatumist. Esialgu paiknevad muutused vaid emakakaela pinnakihi rakkudes. Kui haigusele saadakse jälile selles staadiumis, on vähki võimalik ära hoida. Muutuste hindamiseks peab regulaarselt külastama naistearsti.»
Mis on haiguse riskitegurid ja soodustavad faktorid?
«Peamine riskitegur on HPV-nakkus, mis levib sugulisel teel. Noored tüdrukud saavad sageli infektsiooni esimese seksuaaldebüüdi käigus. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi.
Soodustavad faktorid on varane suguelu alustamine, suitsetamine, eelnevad suguhaigused.
Viirusega nakatuvad nii naised kui mehed. Paljudel haigusnähud või kaebused puuduvad ja nad kannavad viirust edasi, ise seda teadmata. Emakakaelavähk ei ole päritav, haigestumise eeldus on HPV kõrge riskiga infektsiooni olemasolu.»
Kas haigusevastane vaktsineerimine on end õigustanud?
«Kõige parema immuunvastuse ehk tulemuse saavad tütarlapsed, vaktsineerides ennast enne suguelu alustamist. HPV-vaktsiiniga soovitatakse vaktsineerida 11–12aastaseid tüdrukuid vaktsineerimisskeemi järgi.
Tegu on täiendava vahendiga, et haigestumist ja suremust vähendada, see ei asenda naiste sõeluuringuid ega varajast ravi. HPV-vaktsiinid on efektiivsed, indutseerides antikehade teket ning vältides nakatumist või vähieelsete seisundite teket. Vaktsiin on uuringute kohaselt väga efektiivne ka kuni 55aastastel, kel veel ei ole HPV-nakkust.
Uuringud on näidanud, et vaktsiin on peaaegu sajaprotsendiliselt tõhus selles sisalduva nelja HPV-tüübi põhjustatud haiguste – sealhulgas emakakaela ja häbeme vähieelsete seisundite – ning kondüloomide ärahoidmisel. Kolmes doosist koosnev vaktsineerimine maksab ligi 350 eurot.»
Kas olete saanud vaktsineerimise osas ka isiklikku tagasisidet?
«Olen küll. Lapsevanem, kelle kaks tütart on vaktsineeritud omavalitsuse abiga, ütles, et emad sageli ei mõtle haiguste ennetamise võimalustele. Seda vanemat aitas otsusele jõudmisel koolis lastevanematele korraldatud loeng vaktsineerimise vajalikkusest ja tõhususest. Samas avaldas ta lootust, et emad hakkavad üha rohkem selle vajalikkusele mõtlema ning teevad laste tuleviku seisukohalt õigeid otsuseid.»
Missugune on omavalitsuste roll haiguse ennetamisel?
«Valla- või linnaeelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet, sealhulgas HPV-vastast vaktsineerimist. Valga maakonnas rahastavad emakakaelavähi vastast vaktsineerimist Otepää, Tõrva, Põdrala ja Sangaste vald.
Minu otsene kokkupuude vaktsineerimise korraldamisel on viimase nelja aasta jooksul olnud seotud Otepää õpilastega. Senise kogemuse põhjal saan öelda, et laste ja vanemate huvi vaktsineerimise vastu on tõusnud ning mul on hea meel, et Otepää vald, vaatamata piiratud eelarvele, on selleks raha leidnud.
Olen välja arvestanud, et kui Valga linn finantseeriks vaktsineerimiskuludest pool, kuluks tütarlaste vaktsineerimisele umbes 14 000 eurot. Loodan väga, et see raha ka leitakse. Kuna emakakaelavähki haigestunud naised kaotavad keskmiselt 26 eluaastat, on meil haiguse ennetamisest palju võita.»
Kas haigekassa vaktsineerimiskulusid üldse ei hüvita?
«Praegu pole HPV vaktsineerimine riiklikul tasemel finantseeritud.»
Mis on teie kui arsti sõnum naistele?
«Lugupeetud naised, hinnake oma tervist ja külastage regulaarselt günekoloogi, et varakult avastada ja allutada ravile vähieelseid seisundeid. Ennetamaks rasket invaliidistavat haigust, on HPV-vastane vaktsineerimine teadlik tervisekäitumine. Emad on tütardele tervise hoidmisel eeskujuks. Naistearsti konsultatsioonile ja vaktsineerimise nõustamisele saab registreerida end ka Valgas ProVita kliinikus.»