/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
:format(webp)/nginx/o/2011/05/11/577854t1h2bd9.jpg)
Meil kõigil on veel ilmselt meeles mõne aasta tagune buumiaeg, mil pangad suisa vägisi laenu pakkusid. Kui majandus jahtus, selgus, et paljudel on raskusi oma võlgade tagasimaksmisega. Siis vaadati pankade poole etteheitvalt: miks te lasite taolisel olukorral tekkida.
Selge on aga, et lõpliku laenuotsuse teeb igaüks ise. Isegi kui laenupakkujad tõesti pealetükkivad on, tuleks mõelda, kas reaalselt ikka suudetakse oma võlad hiljem tagasi maksta.
Kaasa peaks aitama seegi, et Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm lubas eelmisel nädalal, et lähikuude jooksul arutatakse, kuidas täpsustada heade pangandustavade olemust. Olulise tõuke selliseks avalduseks andis asjaolu, et mullu novembris-detsembris ilmus meedias mitu reklaami, mis kutsusid üles jõulukulusid laenurahaga katma. Selline käitumine šokeeris paljusid.
Ehk peaks tulevikus taoliste reklaamide kõrval veelgi rohkem kõnelema sellest, paljud Eesti elanikud on varaliste kohustuste tasumisel hätta jäänud – kas või sedagi, paljud neist on inkassofirmade huviorbiiti sattunud. Tänane Valgamaalane seda teebki. Selgub, et ainuüksi Julianus Inkassol on Valgamaal aktiivses menetluses 511 nõuet, neist 461 eraisikute vastu.
Samas pole ka inkassofirma huviorbiiti sattumine veel maailma lõpp. Lehele teadaolevalt on Eesti inkassofirmad üpris mõistvad – samas muidugi ka järjekindlad – ning maffiastuktuuridele omaseid võtteid ei kasuta.
Kui raskused tekivad, tasub võlgade sissenõudjatega kontaktis püsida, mitte pead liiva alla peita ja loota, et probleemid mööduvad. Nagu ütles Vahur Kukk Julianus Inkassost, tuleb arvestada, et iga järgneva menetlusstaadiumiga, nagu kohus ja kohtutäitur, lisandub võlale uusi lisakohustusi.