/nginx/o/2011/12/16/879718t1hb221.jpg)
Seoses vajadusega kaardistada ja analüüsida maakonna ühistranspordivõrku, tellis Valga maavanem ühistranspordi uuringu läbiviimise maakonnas. Vastava uuringu teostas AS Regio.
Uuring kaardistas ühistranspordi kitsaskohad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga maavalitsuse teatel sooviti selgitada maakonna inimeste ühistranspordi vajadus koos eemärkide kaardistamise ja soovitustega liinivõrgu võimalikuks muutmiseks.
Uuring viidi läbi neljas etapis. Analüüsiti olemasolevat liinivõrku, samuti ühistranspordi kasutust piletiinfo põhjal. Lisaks teostati küsitlusuuring kohalike omavalitsuste esindajatega ning koostati ülevaade liinivõrgu kitsaskohtadest ja muudatusettepanekutest.
Valgamaa ühistranspordivõrgu moodustavad maakonnaliinid, vallaliinid, kaugliinid ja rahvusvahelised liinid ning rongiliiklus. Analüüsis on käsitletud lisaks Valga maavalitsuse korraldatud maakonnaliinidele ka naabermaakondade maakonnaliine, mis ühenduses Valgamaaga.
Suurim mure on Otepää piirkonna seotus maakonnasisese ühistranspordi võrguga. Näiteks puudub otseühendus Tõrva ja selle tagamaaga. Samuti vajavad maakonnas ülevaatamist bussiajad, sealhulgas nende ühildamine rongiaegadega.
«Uuring näitas meile kätte kitsaskohad, millega peaksime tegelema. Selgus, et kogu maakonna inimeste liikumisvajadus ühistranspordiga pole kõikjal tagatud. On piirkondi, kus ühendus nii maakonnakeskuse kui teiste tõmbekeskustega on ebapiisav või puudub sootuks,» kommenteeris maavanem Margus Lepik.
Ta lisas, et samas hindasid omavalitsusjuhid olevasoleva liinivõrgu vastavust elanike vajadustele 60% osas rahuldavaks, 33% heaks ning 7% halvaks.
«Kogutud andmed, korrastatud statistika ja esitatud soovitused on meile abiks, et tulevikus korraldada maakonna ühistransporti veel paremini,» lisas Margus Lepik uuringut kokku võttes.