Täna Valga kultuurikeskuses toimuva kodanikuühenduste konverentsi «Märka tegusaid ühendusi» peaesineja, üle-eestiliste koristustalgute algataja Rainer Nõlvak usub, et ühised tegemised aitavad ära koristada ka hoolimatu mõtteviisi.
Rainer Nõlvak usub koostegemise jõusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas koristustalgute idee juurde jõudsite? Mis sunnib teid tagant nendega tegelema?
«Aastaks 2007 oli Eestis prahiga asi ikka täiesti käest ära läinud. Uitan tihtilugu üksi metsas ja seal avanenud pilt oli tol ajal täiesti kohutav: iga paarisaja meetri tagant laiutas kraavis lagakuhi, mis aina kasvas. See vaatepilt tegi mulle haiget. «Teeme ära» oli meeleheitlik katse olukorda muuta.
See oli katse koristada inimeste peast lagastav, hoolimatu mõtteviis. Mitmeski mõttes koristasime inimestest ka lootusetuse ja minnalaskmise tunnet, arvamust, et minust ei sõltu midagi ning niikuinii läheb kõik allamäge. Ega ikka ei lähe küll, kui ise käed külge paned!»
Kuidas teie hinnangul on eestimaalased ideega kaasa tulnud?
«Kes see ikka tahab laga keskel elada? Metsaalused, kus hiljem liikunud olen, on küll märksa puhtamad. Ka linnapilt on Eestis oluliselt puhtamaks muutunud, ehkki on veel kohti, kus võiks parem olla.»
Kas «Teeme ära» on teie arvates muutnud inimeste suhtumist ja mõttemaailma?
«Eestlane ei räägi eriti. Mujalt maailmast seevastu on näha ja kuulda palju rohkem ja see tagasiside julgustab.»
Kas teid on üllatanud, et Eesti koristusaktsioonid leiavad järgimist paljudes riikides?
«Üllatas väga. Tõtt-öelda me ei uskunud, et see probleem on majanduskasvuga kaasas käinud pea kõikjal maailmas. Kaugetest kohtadest tehtud filmides ju prügi ei paista, nii nagu ei paistnud laga välja «Welcome to Estoniast».»
Mis on teie ootused seoses järgmise aasta koristustalgutega?
«Unistan sellest, et talgupäeva põhirõhk oleks uute toredate kohalike algatuste toetamisel ning Eestimaa kaunimaks muutmisel. Võime olla vaesed, aga kultuur algab lihtsatest asjadest: korras teeäärtest ja bussipeatustest, lilledest, armsatest siltidest, üksteise aitamisest ja headest sõnadest. Kes seda ikka meie eest ära teeb. Liiati, üheskoos toimetada on lahe!
Unistan, et maailmakoristuskampaania kaudu saaksime aidata ümber korraldada maailmamajandust jäätmevabaks ning keskkonnast hoolivaks. Kasutame ju praegu planeedi ressursse kaugelt enam, kui neid juurde tekib ning peagi nappima hakkavaid tooraineid jäätmekuhja lükata või ahju ajada pole kuigi tark tegu.»
Millest te ise elus kõige suuremat rõõmu või rahulolu olete tundnud?
«Eks neid asju ole ikka kogunenud. Mida suurem pingutus, seda suurem kipub ka hilisem rahulolu olema. Maailma paremaks muutes muudab maailm sind ennast ka. See võib küll vahel olla veidi piinarikas, kuid see on päris elu. Ja päris elu on elamist väärt.»
Millega praegu tegelete?
«Vabatahtlikule tööle kulub suur osa ajast. Mõne huvitavama tehnoloogiaprojekti juures aitan ka.»
Teie lähema aja plaanid ja ideed?
«Oi, see läheks väga pikaks, teil saab enne paber otsa.»
Kuidas sündis teie ettevõte MicroLink ja miks sellest loobusite?
«Olen poisikesest peale elektroonikaga tegelenud. Kunagi, kui ülikooli kõrvalt arvutuskeskusesse tööle asusin, oli arvutite ostmine tõeline peavalu ning need olid ka hirmkallid. Hakkasimegi arvuteid tegema – häda sunnil.
Hiljem asutasime internetifirma MicroLink Online, millest nüüdseks on saanud Delfi.
Ettevõtlusega tegelemist olen koomale tõmmanud, kuna MicroLink sai täiskasvanuks. Tundsin, et olen oma eesmärgid täitnud.»
Kuidas olla edukas ettevõtja?
«Ettevõtluses toovad edu sihikindlus, töövõime ja suhtlemisoskus, mitte ideed ega raha. Ideid on maailmas väga palju – võtke arvuti ja guugeldage! Oluline on lahtiste silmadega ringi vaadata ning leida probleeme, mida saab lahendada paremini, kui seda parasjagu tehakse.
Selleks tuleb inimestega suhelda ja nendelt õppida. Pastakast imetud äriplaanid päriselus ei tööta. Ettevõtja peab pidevalt eneselt küsima, kuidas ma seda või teist efektiivsemalt teha saaksin ning vastavalt tegutsema. Laisk ettevõtja on varsti surnud ettevõtja.»
Saite aastal 2008 aasta kodaniku tiitli. Kuidas ise seda kommenteerite? Millega peaks inimene silma paistma, et seda tiitlit pälvida?
«See oli küll rohkem tunnustus meeskonnatööle. «Teeme ära» korraldustiimis osales Eesti koristuspäeval 2008. aasta mais üle 600 inimese. Sellele eelnenud poole aasta jooksul kestsid meie tööpäevad tihtilugu üle südaöö, oma põhitöö veel lisaks.
Aasta kodaniku puhul oodatakse küllap vist midagi, mis rahvast ühte seoks ning inimesi positiivselt üllataks.»
Mis kogemuse andis teile osavõtt triatloni maailmameistrivõistlustest Hawaii Ironman?
«Triatlon andis oskuse kuulata oma keha ning võimaluse tunda end selle peremehena. Umbes nagu sõidaks uue sportautoga. Andis tunde, et füüsiline valu, ka väga suur, on ületatav ja kõik meie raskused on kinni eelkõige meie peas. Oli väga vabastav kogemus.»
Kui hästi Valgamaad tunnete, on ka mingeid seoseid?
«Mäletan, et käisin Valgamaal mitmes vallas prügi kaardistamas enne 2008. aasta koristustalgupäeva. Nägin, et elu Valgamaal polnud lihtne. Seda suurem rõõm on näha, et pilt on paremaks läinud ning ühiseid kogukonnategevusi on Valgamaal palju. Noorteleht Tankla näiteks – ma ei tea, et teistes maakondades sellele võrdväärset oleks. Jõudu teile!»
Mida põnevat oma elukäigust lugejatele välja tooksite?
«Olen Tallinnas sündinud ja kasvanud, elan Hiiumaal. Leiba teeninud tehnoloogiaettevõtjana. Olen Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees. Abielus, abikaasa Astrid Nõlvak (Böning) tegeleb pärimusmuusikaga. Mul on kaks täiskasvanud last: Kristi ja Kusti.»